jaanuar 28, 2010

Sama eesmärk, erinevad teed

Kui Eestile on olnud NATOga liitumine iseenesestmõistetav julgeolekupoliitiline valik, siis Soome on pidanud mõtlema sellele, mis on NATOga liitumise lisaväärtus ning selle võimalikud tagajärjed.

Kui Eestile on olnud NATOga liitumine iseenesestmõistetav julgeolekupoliitiline valik, siis Soome on pidanud mõtlema sellele, mis on NATOga liitumise lisaväärtus ning selle võimalikud tagajärjed.


formin.finland.fi/Public/default.aspx?contentid=16… 3 Ilmunud 1995, 1997, 2001, 2004.
4 Näit peaminister Paavo Lipponen Riias detsembris 1996: “Igaüks mõistab, et NATO laienemine ning Venemaa ja NATO suhete korraldamine on raske ja komplitseeritud protsess.”
5 Tuomas Forsberg. NATO-kirja. Ajatus Kirjat. Jyväskylä. 2002,254-258.
6 NATO Contact Point Embassy. Vastav kontaktsaatkondade mehhanism on NATO-l 1992. aastast eesmärgiga toetada alliansi koostööd partnerriikides. Eesti on esindanud NATOt 2004-2007 Soomes ja alates 2007. aasta algusest Rootsis.
7 Välisminister Stubb liitumisest (jaanuar 2009): NATOga ühinemine ei ole enne 2011 päevakorras, praegu puudub selleks üksmeel valitsuses ning presidendi ja rahva toetus.
8 Kaitsejõudude viimine vastavusse NATO standarditega on üks Soome kaitsejõudude olulisi eesmärke. Esimese partnerlusmaana täidavad Soome õhujõud NATO standardid õhk-õhk tüüpi tegevuseks. Käimas on Hornet-hävitajate moderniseerimisprotsess, mille eesmärgiks on saavutada kokkusobivus NATOga ka õhk-maa tüüpi tegevuseks.
9 www.defmin.fi/?641_m=4159&l=en&s=263 10 Riigikaitsekursuste avakõne, 09.11.2009.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar