jaanuar 18, 2010

Slovakkia raske tee demokraatiale ja Euroopa perre

Täna, kakskümmend aastat pärast sametrevolutsiooni, kuusteist aastat pärast sametlahutust ja viis aastat pärast ühinemist ELi ja NATOga, on Slovakkia tavapärane Euroopa riik.

Täna, kakskümmend aastat pärast sametrevolutsiooni, kuusteist aastat pärast sametlahutust ja viis aastat pärast ühinemist ELi ja NATOga, on Slovakkia tavapärane Euroopa riik.


www.gmfus.org/publications/article.cfm?id=273).
Pärast peaminister Mikulaš Dzurinda juhitud laiapõhjalise koalitsioonivalitsuse võimule tulekut 1998. aastal alustas Slovakkia teiste “kinnipüüdmist”. Poliitiline eliit, kodanikuühiskond ja elanikkond tervikuna soovis tasa teha aega, mis ELiga liitumisel oli kaotatud. Kõigile ELi kandidaatriikidele kehtivate kriteeriumide täitmiseks alustati enneolematuid poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme. Neil oli ajutiselt Slovakkia elanikele üsna valulik mõju, mis avaldus kõrges töötuses ja muudes sotsiaalsetes raskustes. See ei jätnud mõjutamata ka reforme ette võtnud poliitikute populaarsust. Siiski ilmutas Slovakkia sel ajal silmapaistvat võimet koondada tähelepanu tähtsaimatele strateegilistele eesmärkidele ning saavutada konsensus isegi kõige ägedamate poliitiliste rivaalide vahel. Nii suudeti vähendada lõhet Kesk- ja Ida-Euroopa kõige paremini edenenud kandidaatriikidega. Tõelises võidujooksus ajaga suutis Slovakkia vaid mõni nädal pärast vastuvõtmist NATO ridadesse ühineda Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel viimase suure laienemise ajal. Slovakkia oli lõpuks kindlalt reeglitepõhise, demokraatliku ja õitsva pere liige. Seda poleks kindlasti juhtunud, kui poleks valitsenud selget kokkulepet poliitilise eliidi, intelligentide ja kodanikuühiskonna liidrite vahel, kes pidid lükkama tagant reforme ja lõimumisprotsessi ning veenma avalikkust selle vajalikkuses.
Täna, kakskümmend aastat pärast sametrevolutsiooni, kuusteist aastat pärast sametlahutust ja viis aastat pärast ühinemist ELi ja NATOga, on Slovakkia tavapärane Euroopa riik. Slovakkia kodanikud ei vaja enam viisat sõitmaks Euroopa Liidu ja veel paljudesse maailma riikidesse, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikidesse. Slovakkia ei pea arutama, millist rahvuskangelast panna millisele rahatähele, sest alates selle aasta jaanuarist kehtib euro. Slovakkia on abi saavast maast muutunud abi osutavaks maaks ning aitab nüüd teisi üleminekuriike. Kuid isegi kogu selle tohutu edu juures leidub tänases Slovakkias mõningaid ebameeldivaid ilminguid ja suundumusi. Inimesed mõistsid kiiresti, et ehkki maal valitseb mitmeparteiline demokraatia ning ollakse ELi ja NATO ridades, ei tähenda see veel immuunsust populismi, natsionalismi, ekstremismi ja korruptsiooni eest avalikus elus. Tõsine sotsiaalne ja regionaalne ebavõrdsus, probleemid õigusriigi kehtimise, kodanike avalikus elus osalemise ja hariduse kvaliteedi osas pole kuhugi kadunud. Siiski on Slovakkial vabad käed kõike paremaks muuta. Ja veel enam – nagu Eesti, kuulub ka Slovakkia perre, mis on valmis abikätt välja sirutama isegi ajal, mil kogu maailma on tabanud rahandus- ja majanduskriis ning uued julgeolekuohud.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane 

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar