Iisrael ja Iraani valimised

See väide kõlas samal päeval, mil USA asepresident Joseph Biden sõnas televõrgule ABC, et “Iisrael võib ise määrata – ta on ju suveräänne riik -, mis on tema huvides ja mida nad otsustavad Iraani või mille tahes suhtes”. Kaks päeva hiljem toonitas küll Barack Obama, et Bideni sõnad ei tähendanud, nagu oleks USA nõus Iisraeli rünnakuga Iraanile.

Nende uudiste tekitatud spekulatsioonide ja muugi tõttu tundub, et Iraani äsjased valimised on Iisraeli tugevasti mõjutanud.

Eelkõige on selge, et Iraani 12. juuni valimised ja sellele järgnenud sündmused on avaldanud negatiivset mõju Iraani-USA kõneluste väljavaatele. See on tugevdanud nende Iisraeli ametiisikute positsiooni, kes väidavad, et igasugune kergekäelisus diplomaatilistel kõnelustel Iraaniga tekitab islamivabariigis ainult veel suuremat enesekindlust ja ajendab neid tugevamini püüdlema oma poliitiliste, julgeolekualaste ja sõjaliste eesmärkide täitmise poole. Samad ametiisikud on suure rahuloluga täheldanud juunikuiste valimiste järel Teherani ja Washingtoni suhetes teravnenud pingeid, mis süvenesid veelgi, kui Obama palus Teheranil “lõpetada kõik vägivaldsed ja ebaõiglased sammud omaenda rahva vastu”. Vastuseks teatas Mahmoud Ahmadinejad, et “äsjased sündmused olid edukamad veenmaks kõiki, et praeguse ja endise USA valitsuse vahel pole mingit vahet ja oleks me selleks veenmiseks kasutanud ka miljardeid dollareid, poleks sellest rohkem kasu olnud”. Iraani hiljutiste valimiste ja sellele järgnenud sündmuste õhustik on tunduvalt kahandanud Teherani ja Washingtoni kõneluste väljavaateid.

Asjaolu, et valimiste järel halvenesid ka Iraani ja Euroopa Liidu suhted, on tekitanud Tel Avivis uut lootust rahvusvahelise üldsuse mobiliseerimiseks Iraani vastu. Pärast 12. juunit on mitme ELi liikmesriigi juhid ja välisministrid mõistnud jõuliselt hukka Teherani käitumise protestijatega ning seadnud isegi kahtluse alla valimiste õigsuse, kusjuures keegi pole Mahmoud Ahmadinejadi Iraani presidendiks valimise puhul õnnitlenud.

Kriisi ajal levisid mõnel Iraani veebileheküljel isegi kuuldused, et Liibanoni Hizbullah teeb Iraani võimudega protestijate mahasurumisel koostööd.

Lisaks islamivabariigi ja Lääne suhete halvendamisele on Iraani valimised ja neile järgnenud sündmused kahjustanud ka nende Iisraeli-vastaste rühmituste usaldusväärsust, kes on liidus Teheraniga. Parim näide on Liibanoni Hizbullah, mille juht nimetas Iraani valimisi eeskujuks kogu araabia maailmale ja pidas proteste põgusaks pinnavirvenduseks. Need sõnad ei pruugi kuigivõrd mõjutada Hizbullahi positsioone rahvusvahelise üldsuse silmis, kuid ei saa alahinnata nende mõju Iraanis. Tasub meelde tuletada, et sugugi mitte kõik iraanlased, kes suhtusid varem Hizbullahisse positiivselt, ei olnud Ahmadinejadi toetajad. Nende seas oli ka palju reformiste ja tavalisi inimesi, kes muidu hindaksid rühmituse Iisraeli-vastasust. Kuid pärast Hizbullahi nüüdset seisukohta Iraani valimiste ja protestide suhtes, mida Iraani riiklik televisioon ja muu ajakirjandus ohtralt kajastas, ilmnes Iraani ajaveebides, foorumites ja virtuaalsetes sotsiaalvõrgustikes päris tugev negatiivne suhtumine. Kriisi ajal levisid mõnel Iraani veebileheküljel isegi kuuldused, et Liibanoni Hizbullah teeb Iraani võimudega protestijate mahasurumisel koostööd. Ehkki sel väitel, mille tõi laiema avalikkuse ette Der Spiegel, puuduvad kindlad tõendid, lõid rühmituse avaldused Iraani valimiste ja protestide kohta igal juhul soodumuse pidada seda tõeseks. See näitab, mil määral võib Teherani valitsuse legitiimsuse kadumine rahva silmis 12. juuni valimiste tõttu halvendada Teheraniga liidus tegutsevate Iisraeli-vastaste rühmituste positsioone isegi Iraani enda elanike seas.

Kahjustada on saanud ka Teheraniga liidus olevate Iisraelivastaste rühmituste usaldusväärsus.

Kõik mainitud asjaolud ühtekokku selgitavad, mil moel on hiljutised presidendivalimised tugevdanud Iisraeli positsioone Iraani suhtes.

Kui Iraani valimised oleks toonud võimule mõõduka või isegi konservatiivse kandidaadi ilma erilisi probleeme tekitamata, poleks arvatavasti tekkinud tõrkeid Teherani ja Washingtoni võimalikes kõnelustes, islami-vabariigi ja Lääne suhted poleks sattunud taas uude kriisiseisundisse ning Iisraeli-vastaste rühmituste staatus Iraani avalikkuse silmis poleks nõrgenenud. Aga praegusel juhul on Tel Aviv tänu Iraani neokonservatiividele saanud uue ja ootamatu võimaluse veenda Läänt vajaduses asuda Teherani suhtes veel kindlamale positsioonile. See on võimalus, mida Netanyahu valitsus vaevalt jätab kasutamata.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane