Trumpi aasta
Aasta on möödunud Donald Trumpi valimisest USA presidendiks ja on aeg teha kokkuvõtteid. Samuti pakub jätkuvalt huvi meie suur naaber Venemaa. Sekka veel analüüsi Poolast ja Kurdistanist.
Olulised sündmused ei jää tähelepanuta
Kataloonia kriis on peaaegu varjutanud muud sündmused meie regioonis ja kaugemalgi, kuid see ei tähenda, et me ei peaks nendele varju jäänud sündmustele tähelepanu pöörama.
Väikesed ja suured
Diplomaatias on sedakorda esindatud nii väikesed kui ka suured.
Vabaduse vähenemine reaalsuses ja küberruumis?
Euroopa Liidus ja ka laias maailmas on näha autoritaarsuse kasvu, mis seab muidugi uued ülesanded poliitilise elu mõistmiseks. Rohkem küberturvalisust ei tähenda veel vähem vabadusi internetis. Need küsimused ja palju muudki on augustikuu Diplomaatia teemad.
Kremli pikk käsi
Diplomaatia topeltnumber keskendub Venemaa mõjutustegevusele üle maailma, sekka aga ka lugusid meie hõimukaaslastelt – Soomest ja Ungarist.
Maailm siin- ja sealpool polaarjoont
Maikuu Diplomaatia keskendub nii selle maailma vähem tuntud kui ka tuntumale osale. Eesti on olnud aastaid Euroopa Liidu ja NATO liige, see kohustab meid vaatama veidi ka siinsest piirkonnast kaugemale.
See on majandus!
Aprillikuu Diplomaatia keskendub suuremal ja väiksemal määral majanduslikele küsimustele. Seda nii Eestis kui ka väljapool Eesti piire, sest eks mõjuta Eesti-sugust väikeriiki maailma majanduses aset leidvad muutused.
Murekohad Lähis-Ida ja Venemaa
Lähis-Idas ja Venemaal toimuv on taas Diplomaatia vaateväljas, sest on ju need kohad, mis mõjutavad paljuski ka Eesti saatust.
Mis saab üleatlandilisest sidemest?
Eesti ja tegelikult Euroopagi olemise üks nurgakive on olnud alates Teisest maailmasõjast transatlantiline side. Nüüd on see side sattunud USA uue presidendi Donald Trumpi tulekuga kahtluse alla. Närvilisus ja teadmatus on praegu käibefraasid, mis iseloomustavad maailma sündmusi. Selle aasta esimene Diplomaatia katsubki neil silma peal hoida.
Liberaalne hegemoonia löögi all
Selle aasta viimane Diplomaatia keskendub kahele Eesti ajaloolisele ja suurele naabrile – Venemaale ja Saksamaale. Kui Venemaa soovib mitmesuguse tegevusega Läänt nõrgestada, siis sellele vastu seismiseks peavad Lääne institutsioonid – nagu Euroopa Liit ja NATO – tegema senisest tihedamat koostööd. Pärast Donald Trumpi valimisvõitu USAs võib Saksamaa kantsler Angela Merkel olla liberaalse Lääne viimane liider, kuid ka tema positsioon ei pruugi olla kindel.
Suur määramatus lombi taga
Donald Trumpi USA presidendivalimiste võiduga paisati määramatusse enamik sellest, mida me teame USA välis- ja julgeolekupoliitika väärtustest. Kui Diplomaatia ilmumise ajaks on ehk saanud selgemaks uue presidendi välis- ja julgeolekupoliitiline meeskond, siis ikkagi on vara teha mingisuguseid põhjapanevaid järeldusi. Määramatus valitseb.
Euroopa tõrjelahingud
Euroopa, aga ka Lääs laiemalt otsib oma identiteeti islamismi, julgeoleku, aga ka Venemaa naabruse valguses. Sellest kõigest kirjutab ka oktoobrikuu Diplomaatia. Samuti katsume jätkuvalt silma peal hoida Vene infosõjal ja pöörame tähelepanu ka Gruusia valimistele.
Euroopa Liidu ja NATO okkaline tee tulevikku
Brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda tähendab tõsist peamurdmist nii Euroopa Liidule tervikuna kui ka Eestile eraldi. Kuidas edasi, selline trafaretne küsimus on enamuse huulil Euroopas. Samamoodi on ajaloolise tähtsusega NATO Varssavi tippkohtumise otsused. Neil teemadel septembri Diplomaatia peatubki, sekka ka teemaarendused Vene infosõjast.
Veerand sajandit vabadust
25 aastat tagasi taastas Eesti oma iseseisvuse. Reaalpoliitika seisukohalt oli see ime, ometi sai eesti rahvas sellega hakkama. Nagu 1918. aastal kasutasid meie poliitikud ka 1991. aastal ära rahvusvahelist olukorda ega kõhelnud iseseisvuse väljakuulutamisega. Diplomaatia erinumber vaatlebki rahvusvahelist olukorda ja Eesti diplomaatiat, mis tegid võimalikuks iseseisvuse taastamise homme 25 aastat tagasi.
Keeruline kolmnurk – Eesti, Soome ja Venemaa
Diplomaatia topeltnumber keskendub põhilises Eesti naabritele – Soomele ja Venemaale. Sekka ka lugusid veediplomaatiast, Euroopa Liidu majandusest ja Argentinast.
Kümme aastat Lennart Meri konverentse
Sel aastal tähistab Lennart Meri konverents juba oma kümnendat toimumisaastat, mistõttu on tulus heita pilk tagasi ja uurida, mil moel on Eesti julgeolekuolukord selle aja jooksul muutunud. Siiski sunnivad praegune rändekriis ning Venemaa ja islamismi peatõstmine meid heitma pilku ka tulevikku.
Pilk peeglisse – kes me oleme?
Rändekriis ja islamiäärmuslus on pannud Läänt laiemalt ja Euroopat kitsamalt pead murdma, missugused on need väärtused, mille eest seista. Ehk lihtsamini küsides: kes me oleme ja kuhu läheme? Islamiäärmuslaste tõekspidamised ei kattu meie omadega, see on aga sundinud kriitiliselt tagasi vaatama ka meie ajaloole ja tehtud valikutele.
Kuidas tugevdada julgeolekut?
Märtsi lõpupoole paiskasid pommid lennujaamas ja metroos Euroopa Liidu pealinna Brüsseli kaosesse, sundides taaskord küsima, mida on Euroopa reaalselt ette võtnud islamismist lähtuva terroriohuga. Kuidas edasi, kuidas jagada omavahel olulist teavet, oli küsimus, mille lääneliitlased endale esitasid. Küsimusi küsib ka Eesti – kas meie välispoliitika on ressursside kahanemisel jätkusuutlik ja kuidas olemasolevat ressurssi jagada. Sest suur küsimus on julgeolek – nii siin kui ka ülejäänud Euroopas.