Väikesed ja suured
Diplomaatias on sedakorda esindatud nii väikesed kui ka suured.
Eestit esimese välisriigina tunnustanud Island pakub eeskujuks Põhjala koostööd ja katalaanid soovivad iseseisvuda. Samas on Atlandi taga käimas keerulised protsessid, mida Eestil liitlassuhete tõttu USAga tasub silma peal hoida. Islandi endine rahandusminister ja välis- ja väliskaubandusminister Jón Baldwin Hannibalsson on veendunud, et Põhjala koostöö mudel on jätkuvalt paljudele riikidele eeskujuks. „Põhjala mudel on endiselt kõigile kõrguv eeskuju. See on isegi vähe öeldud. Tegemist on ainukese eelmise sajandi ideoloogilistest konfliktidest tärganud sotsiaal-majandusliku mudeliga, mis on edukalt teinud läbi üleilmastumise ajajärgu testid.“
Tema artiklit kommenteerivad Kristi Raik ja Urve Eslas.
Tallinnas asuva Euroopa IT-ameti juht Krum Garkov kirjutab küberjulgeolekust. „Meil tuleb kogu aeg meeles pidada, et kõik – jah, kõik! – tänapäeva riigid, kompaniid ja inimesed kuuluvad ulatuslikku võrku, mis tegutseb küberruumis, kasutades selleks füüsilisi infovõrke ja tarkvara. Seetõttu saab tänastele küberjulgeoleku ohtudele vastu astuda ainult uutmoodi koostöös, mis, tõsi, võib tunduda õige keeruline eelkõige usalduse puudumise tõttu tänapäeva julgeolekusüsteemis,“ on ta veendunud.
Kataloonia valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Jaume Clotet on intervjuus Diplomaatiale kindel, et Kataloonial on õigus iseseisvusele. „Kataloonia [= katalaanid] on rahvus nagu ka eestlased, lätlased ja leedulased. Ja kõikidel rahvustel on õigus otsustada ise oma tuleviku üle. Ma olen kindel, et Balti riigid oleksid tahtnud saada iseseisvaks ka juhul, kui Nõukogude Liit poleks olnud diktatuur,“ ütleb ta.
Hudsoni instituudi analüütik Richard Weitz vaeb USA-Vene suhteid, mis on tegelikult Donald Trumpi tulekuga Valgesse Majja veelgi halvenenud. „Majanduslikud piirangud on sihitud otse Venemaa majanduse peamiste sektorite vastu lootuses, et surve ajendab Putinit muutma oma poliitikat Ida-Ukraina suhtes. Sanktsioonide edukus selliste sihtide saavutamisel on siiski vaieldav,“ kirjutab Weitz.
Poliitikavaatleja Karl-Gerhard Lille võtab kokku Donald Trumpi esimese poolaasta. „Tema isikupuudused, ennekõike väiklane rohmakus ja hoolimatus, ja tema ebapädevus seisavad takistusena kampaanialubaduste täitmisel ees. Vähegi kompetentne president oleks suutnud enda isiksuse kulisside taha jätta ja oma poliitilised instinktid edukalt välja mängida. Praeguselt presidendilt näib seda olevat palju oodata,“ on Lille skeptiline.
Matti Maasikas ja Ivan Lavrentjev lugesid uusimaid raamatuid rahvusvahelistest suhetest.