september 16, 2016

Euroopa Liidu ja NATO okkaline tee tulevikku

AFP/Scanpix

Brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda tähendab tõsist peamurdmist nii Euroopa Liidule tervikuna kui ka Eestile eraldi. Kuidas edasi, selline trafaretne küsimus on enamuse huulil Euroopas. Samamoodi on ajaloolise tähtsusega NATO Varssavi tippkohtumise otsused. Neil teemadel septembri Diplomaatia peatubki, sekka ka teemaarendused Vene infosõjast.

Chatham House’i analüütik James Sherr kirjutab Brexiti sõgedusest. „Suurbritannia tugevus lähtub jõust, mida ta rakendab koostöös teistega, ja heast tahtest, mis nii talitades tekib. Kas niisugust head tahet ja kasutuskõlblikku jõudu jagub ka Brexiti-järgsesse maailma, näitab tulevik,“ kirjutab ta.
Diplomaatia on teinud aktuaalsetel välispoliitilistel teemadel intervjuu McCaini instituudi tegevdirektori Kurt Volkeriga. Ta on veendunud, et NATO suudab laieneda ka pärast Montenegro saamist alliansi liikmeks. „Sest NATO laienemine ei ole eesmärk omaette, vaid peegeldab Euroopa muutuvat tegelikkust. Kui Gruusia või Ukraina või Makedoonia või veel mõni riik suudab tõepoolest rajada kindla demokraatia, elujõulise majanduse, head suhted naabritega ning panustab Euroopa kui terviku julgeolekusse, siis on see hea nii Euroopale kui ka NATOle ning muudab sellise riigi atraktiivseks kandidaadiks,“ ütleb Volker.
Hudsoni instituudi analüütik Richard Weitz hindab NATO Varssavi tippkohtumise tulemusi. „Saavutuste poole pealt tugevdas NATO Baltimaade julgeolekut, pikendas enda missiooni Afganistanis, laiendas alliansi terrorismivastase võitluse ja küberkaitse võimet, saavutas formaalse läbimurde suhetes Euroopa Liiduga ning kinnitas oma põhiülesannete – kollektiivne kaitse, kriisiohje ja ühine julgeolek – püsimist. Ent alliansil on jätkuvalt lahendamata probleeme, näiteks mitteliikmete julgeoleku kindlustamine, kaitsekulutuste vajaliku taseme tagamine või Venemaa poliitika survestamine, et see liiguks heasoovlikumasse suunda,“ nendib Weitz.
Soome pensionärist diplomaat, suursaadik Jaakko Blomberg kirjutab muutustest Soome julgeolekupoliitikas Euroopa Liidu raamistikus. „Soome tihenev julgeoleku- ja kaitsekoostöö nii Rootsi kui ka NATOga on selgelt seotud Läänemere piirkonna ja seal aset leidnud muutustega. ELi abiandmisklausel on Soome poliitika üks tugisammas. Küsimus on nii Soome enda kui ka piirkonna julgeolekus. Nende eristamine on keeruline.“
Ukraina analüütik Roman Šutov analüüsib oma artiklites Vene infosõja iseärasusi.

Kategooriates: Paberväljaanne