Suur määramatus lombi taga
Donald Trumpi USA presidendivalimiste võiduga paisati määramatusse enamik sellest, mida me teame USA välis- ja julgeolekupoliitika väärtustest. Kui Diplomaatia ilmumise ajaks on ehk saanud selgemaks uue presidendi välis- ja julgeolekupoliitiline meeskond, siis ikkagi on vara teha mingisuguseid põhjapanevaid järeldusi. Määramatus valitseb.
Seekordne Diplomaatia number ongi valdavas osas pühendatud Trumpi valimisvõidule ja võimalikele tulevikuväljavaadetele. Otsa teeb lahti endine välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.
„Isegi suure võimuga USA president ei saa teha kõike, mis meeldib. Kongress, senat, ametnikkond, luure, huvigrupid, teised riigid jne avaldavad oma mõju ning seavad tegutsemispiiranguid. Seega president Trump ei saa olema päris see, kes kandidaat Trump kogu oma šokeerivuse ja reljeefsusega. Aga muutusi USA poliitikas kindlasti tuleb ning uus olukord on seegi, et riik on väga tugevasti seesmiselt lõhenenud, millel on samuti mõju USA tegevusele kogu maailmas,“ kirjutab Paet.
Trumpi kohta avaldavad artikli juures veel arvamust Marko Mihkelson, Piret Ehin ja Kalev Stoicescu.
Missugune võiks olla aga Trumpi võit Moskvast vaadatuna, sellest räägib Diplomaatia intervjuu Moskva Carnegie keskuse juhataja Dmitri Treniniga. „Lääne-Vene suhted ei ole ameeriklaste välispoliitika seisukohast kõige olulisem asi. Ameerika on liiga kaugele maailma läinud. Ma pean selle all silmas seda, et minu meelest esindab Ameerika välispoliitika üha vähem Ameerika rahvuslikke huvisid,“ arvab Trenin.
Hudsoni instituudi analüütik Richard Weitz annab ülevaate Trumpi võimalikest poliitikatest. „Kuid üleminekuprotsessis on juba ilmnenud, et nõunikud ja võimalikud tulevased administratsiooni esindajad on eri meelt õige mitmes otsustava tähtsusega küsimuses, näiteks selles, kui tihedat koostööd teha Venemaaga,“ nendib ta.
Poliitikavaatleja Karl-Gerhard Lille aga vaeb presidendivalimiste kampaania meediapoolt. „2016. aastal lahvatanud rahvuslik populism paljastas meedia ideoloogilise kauguse tavainimestest. Ühehäälselt kuulutati hukku nii Brexitile kui ka Donald Trumpile, hõõrudes selget kallutatust inimestele nina alla. Kui varem oli meedia kallutatus aimatav, siis nüüd kahtlused kummutati. Väljaanded Ühendriikides ja Euroopas loobusid uhkusega teesklemisest ja talutasid kallutatuse kõikjale: uudistesse, arvamusküsitlustesse, ennustusmudelitesse, faktikontrolli jne.“
Sisekaitseakadeemia õppejõud Ramon Loik ütleb, et Euroopa Liit võiks paremini kasutada ressursse terrorismiga võitlemisel.