Jäta menüü vahele
Nr 152 • Aprill 2016

Kuidas tugevdada julgeolekut?

Märtsi lõpupoole paiskasid pommid lennujaamas ja metroos Euroopa Liidu pealinna Brüsseli kaosesse, sundides taaskord küsima, mida on Euroopa reaalselt ette võtnud islamismist lähtuva terroriohuga. Kuidas edasi, kuidas jagada omavahel olulist teavet, oli küsimus, mille lääneliitlased endale esitasid. Küsimusi küsib ka Eesti – kas meie välispoliitika on ressursside kahanemisel jätkusuutlik ja kuidas olemasolevat ressurssi jagada. Sest suur küsimus on julgeolek – nii siin kui ka ülejäänud Euroopas.

Foto: AFP/Scanpix

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab Eesti välispoliitika ees seisvatest ülesannetest ajal, mil avaliku sektori kulutused Eestis vähenevad. Mihkelsoni jaoks on oluline Eesti välispoliitika sihitatuse säilimine ja et lähtutaks vajalikust strateegiast. Tema artiklit kommenteerivad välisminister Marina Kaljurand ning eksperdid Jaak Jõerüüt ja Andres Kasekamp.

Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand on veendunud, et Eestil on võimalik kaasa aidata Kurdistani iseseisvumisele ja nii, et ei minda tülli Türgiga. „Teadaolevalt kõlab kurdide kõige levinum vanasõna nii: kurdidel pole muid sõpru peale mägede. Ideaalis võiks poole sajandiga selle kõrvale tõusta teinegi vanasõna: lisaks mägedele on kurdide sõbraks ka Eesti,“ arvab ta.

Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees Lauri Mälksoo kirjutab Vene-vastastest sanktsioonidest ja küsimusest, missugune peaks olema täpsemalt lääneriikide mittetunnustamispoliitika Krimmi suhtes. „…rahvusvahelise õiguse mõttes pole sanktsioonide jätkamine või mitte täna isegi põhiküsimuseks. Põhiküsimuseks on, kas suudetakse täita rahvusvahelis-õiguslikku kohustust Ukraina ees pakkuda tõsiseltvõetavat sisu mittetunnustamispoliitikale,“ nendib Mälksoo.

Jaanus Piirsalu on teinud intervjuu Donbassis elava ärimehe ja blogija Enrique Menendeziga, kelle arvates on piirkonnas võimatu tagasi pöörduda 2014. aasta eelse olukorra juurde. „Isegi Ukraina seadus Donbassile eristaatuse andmisest, kui see tähelepanelikult läbi lugeda, ei räägi sisuliselt millestki, see on tühi. See on Lääne partneritele puru silma ajamine. Ukraina poliitikud veensid kogu 2015. aasta rahvast, et need kokkulepped ei hakka töötama, selle asemel, et mõelda, kuidas teha nii, et töötaksid. Kiievis ripuvad tänavatel billboard´id, mis kutsuvad üles mitte toetama Donbassi eristaatust,“ ütleb Menendez.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi doktorant Eoin Micheál McNamara meenutab Iiri lihavõtteülestõusu 100. aastapäevaga seoses selle sündmuse tähendust Iirimaale.