Vabaduse vähenemine reaalsuses ja küberruumis?
Euroopa Liidus ja ka laias maailmas on näha autoritaarsuse kasvu, mis seab muidugi uued ülesanded poliitilise elu mõistmiseks. Rohkem küberturvalisust ei tähenda veel vähem vabadusi internetis. Need küsimused ja palju muudki on augustikuu Diplomaatia teemad.
USAs õppiv politoloogia doktorant Märt Trasberg kirjutab Poola ja Ungari näitel autoritaarsuse kasvust Euroopa Liidus. „Eriti oluline on selliste režiimide elujõule iseseisva meedia ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse piiramine. Kontroll meedia üle võimaldab toota valitsejatele vajalikku ideoloogilist propagandat ning oluliselt piirata võimalusi poliitiliseks konkurentsiks,“ arvab ta.
Trasbergi artiklit kommenteerivad Mart Nutt, Viljar Veebel ja Ahto Lobjakas.
Diplomaatia avaldab ametist lahkunud presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne, mille ta pidas Bertelsmanni fondi Mohni auhinnatseremoonial. Ilves arutleb internetivabaduse ja -turvalisuse seoste üle. „Lahendus, kuidas tulla toime uue hea digitaalse ilmaga, ei ole digitaalne, vaid analoogne. See lahendus on taandatav kolmele komponendile: poliitikad, seadused ja regulatsioonid. Ükski neist ei ole digitaalne. Need on asjad, mida teevad inimesed – ja ainult inimesed saavad neid teha,“ ütleb ta.
Euroopa Liidu eriesindaja Saheli piirkonnas Angel Losada kirjutab ELi ja Eesti võimalikust panusest muutmaks piirkond taas turvaliseks.
Toronto Ülikooli Munk School of Global Affairs ’i professor ja sealse Eesti õppetooli juhataja Andres Kasekamp vaeb Kanada julgeolekupoliitikat Läänemere julgeoleku kontekstis. „Asjaolu, et Kanada ei küüni NATO sätestatud kahe protsendini SKTst, oli tõenäoliselt tähtis tegur valitsuse otsuses paigutada väed Balti riikidesse, näidates sellega oma tõsist panust NATOsse,” nendib ta.
Riigikogu liige Jaak Madison käis Valgevenes ja on veendunud, et Lääs, sealhulgas Eesti, peaksid tihendama suhteid Valgevenega tõmbamaks seda eemale Moskva orbiidist. „Mida rohkem on Valgevenel majanduslikke suhteid Eesti ja teiste Euroopa riikidega, seda väiksemaks muutub Venemaa roll nende majanduses,“ ütleb ta.
Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses USA stipendiaadina töötanud Monica M. Ruiz annab ülevaate Venemaa sõjaliste doktriinide muutumisest. „Ehkki Moskva üldised sihid ja ka ohud, millega silmitsi seistakse, ei ole otsustavalt muutunud, tundub, et Kreml on muutunud märksa närvilisemaks, arvates, et teised üritavad teda sõjaliselt ja muul moel kahjustada, mistõttu valmistutakse suurendama oma võimeid ja koondama ressursse,“ kirjutab ta.
Ivan Lavrentjev luges uut raamatut Venemaa kaasmaalaste poliitika kohta Balti riikides.