Jäta menüü vahele
Erinumber • Mai 2016

Kümme aastat Lennart Meri konverentse

Sel aastal tähistab Lennart Meri konverents juba oma kümnendat toimumisaastat, mistõttu on tulus heita pilk tagasi ja uurida, mil moel on Eesti julgeolekuolukord selle aja jooksul muutunud. Siiski sunnivad praegune rändekriis ning Venemaa ja islamismi peatõstmine meid heitma pilku ka tulevikku.

Tallinn, Eesti, 28.03.2016. Välisministeeriumis avati Tauno Kangro valmistatud Lennart Meri büst. Skulptuur on kingitus välisministeeriumile Jaak ja Mikk Lippmaa erakogust. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Diplomaatia erinumber avaldab Lennart Meri 1995. aasta kõne. Seda lugedes ei pääse mööda mõttest, et Meri sõnad on igati asjakohased ka tänapäeval. „Demokraatia põhiväärtustele rajatud rahvusvaheline õigus ja julgeolekugarantiid peavad kaitsma inimõigusi, mis avalduvad riigi suveräänsuses, ja mitte maapõuevarasid. Julgeolek on demokraatlikus maailmas jagamatu, kuivõrd demokraatlikel riikidel on ühine vundament – nende ühised demokraatlikud printsiibid, ja ühisele vundamendile rajatud hoonel on ühine katus,” sõnas ta 1995. aastal. Kas ei kõla see praegustes oludes äraütlemata tuttavalt?

Lennart Meri kõnet kommenteerib Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik.

Diplomaatias ilmub intervjuu Eesti praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, kes vaatleb konverentse kümne aasta jooksul. Ilves on veendunud, et LMK on tõestanud oma väärtust. „Selles on oma väärtus, et inimesed on aastate kaupa siia tulnud, alates SACEURidest kuni välis- ja kaitseministriteni: nad tulevad siia ja näevad oma silmaga, kuidas asjad on, ega pea lugema järjekordset artiklit mõne Washingtoni mõttekoja rumala tegelase sulest, kes ei ole kunagi Eestis käinud,” ütleb president.

Natalie Nougayrède ajalehest Guardian kirjutab Euroopa vajadusest luua omaenda usaldusväärne välis- ja julgeolekupoliitika, sest ilma selleta võib Euroopat ees oodata hukatus. „Selleni jõudmine, et Euroopa suudaks endale võtta laiema piirkondliku julgeoleku tagamise rolli, ning Euroopa enda välis- ja julgeolekupoliitika kindla aluse rajamine on ääretult suur ettevõtmine – aga see on ka ettevõtmine, millest ei saa enam kõrvale põigelda,” sedastab ta.

Professor Alan Riley kaalub, kuidas peaks Lääs käituma Hiinaga. Tema arvates võib Hiina soovitud majanduslik üleminek osutuda ebastabiilseks ja valmistada tõsist muret – ning pealegi ei pruugi seda toimudagi.

Venemaa analüütik Andrei Piontkovski kirjutab, et jultunud tuumaväljapressimisest on saanud Venemaa välispoliitika üks põhilisi tunnusjooni.

Türgi analüütik Selim Koru käsitleb Türgist lahus elavate turgikeelsete krimmitatarlaste saatust, Ivan Krastev aga kirjutab Euroopa tulevikust.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

Seotud artiklid