veebruar 10, 2017

Mis saab üleatlandilisest sidemest?

Reuters/Scanpix

Eesti ja tegelikult Euroopagi olemise üks nurgakive on olnud alates Teisest maailmasõjast transatlantiline side. Nüüd on see side sattunud USA uue presidendi Donald Trumpi tulekuga kahtluse alla. Närvilisus ja teadmatus on praegu käibefraasid, mis iseloomustavad maailma sündmusi. Selle aasta esimene Diplomaatia katsubki neil silma peal hoida.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu vaatleb Trumpi poliitikat ennekõike USA ja Venemaa suhete kontekstis. „Tavalised venelased, mõistagi Kremli propagandamasina õhutusel, elasid Trumpile kaasa ning rõõmustasid siiralt tema võidu üle hoopis teistel põhjustel – et „sõda ei tuleks“, kuid paljuski üle hinnates Trumpi austust või aukartust Putini ja Venemaa suhtes ning tema valmidust Kremlile kõik andeks anda ja rohelist tuld näidata, mis puudutab näiteks Ukrainat,“ kirjutab Stoicescu.
Teemat kommenteerivad kolm välispoliitika eksperti – Viljar Veebel, Karmo Tüür ja Andrei Hvostov.
Lembit Uibo välisministeeriumist heidab pilgu Euroopa Liidu kaitsevaldkonna arengutele.
Diplomaatia esimene intervjuu keskendub Kaliningradile. Kaliningradi üks tuntumaid poliitikuid Solomon Ginsburg räägib väljavaadetest piirkonna ja Euroopa Liidu vahel. „Me peame alustama näiteks sellest, et teha Euroopa Liidu kodanikele Kaliningradi külastamine viisavabaks. See oleks muidugi hetkel täielik maksimumprogramm, aga see on võimalik,“ ütleb ta.
Haridus- ja teadusministeeriumi ekspert Mariann Rikka annab ülevaate õigusest heale haridusele. Tema arvates ei ole riigil õigust valedele.
Diplomaatia teine intervjuu keskendub ajaloole – valusatele küsimustele Türgi ja Armeenia vahel. Kesk-Florida ülikooli ajalooprofessor ja Lähis-Ida uuringute keskuse direktor Hakan Özoğlu ütleb, et ajaloolased peavad esitama tõendeid, mitte andma juriidilisi hinnanguid.
Lähiajaloolane Kaarel Piirimäe kirjutab artiklisarja esimeses osas Eestist ja eestlastest külma sõja aegses luuremaailmas. „Leppides tõdemusega, et sõjaajaloost ei ole kunagi võimalik midagi üks ühele kopeerida, on siiski vajalik Eesti külma sõja aegset sõjandusajalugu uurida. /…/ NSV Liidu sõjalise infrastruktuuri analüüs Baltikumis võib aidata mõista, milline on nüüdisaegse Venemaa sõjalis-strateegiline huvi siinse territooriumi ja elanikkonna vastu,“ kirjutab Piirimäe.
Politoloog Toomas Varrak kirjutab Eesti-Vene piirilepete kahjulikkusest praegusel kujul. „Ebaõiglusele, isegi siis, kui sellega on näiliselt lepitud, ei ole võimalik ehitada püsivalt häid riikidevahelisi suhteid,“ nendib ta. Varrakule vastab Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Kategooriates: Paberväljaanne