oktoober 21, 2016

Euroopa tõrjelahingud

AP/Scanpix

Euroopa, aga ka Lääs laiemalt otsib oma identiteeti islamismi, julgeoleku, aga ka Venemaa naabruse valguses. Sellest kõigest kirjutab ka oktoobrikuu Diplomaatia. Samuti katsume jätkuvalt silma peal hoida Vene infosõjal ja pöörame tähelepanu ka Gruusia valimistele.

Arabist Üllar Peterson kirjutab suvel palju Euroopas laineid löönud burkiinikeelust Prantsusmaal.
„Ma arvan, et ei peaks burkiinisid keelama. Nagu ütleb tänapäeva esiislamofoobe Daniel Pipes: keelake burka, aga laske burkiinil olla. Kuid ma lisaks siia juurde: ei tohiks luua keelamisepühadust, vaid selle asemel tuleks naeruvääristada,“ nendib Peterson. „Sest sageli on keelamisel just vastupidine mõju. „Siioni tarkade protokollid“ või „Mein Kampf“ on eelkõige magus vili keelatuna. Keelake kahtlemine holokaustis – kohe on kohal kahtlejad. Keelake kahelda maa ümmarguses olemises ja Flat Earth Society saab juurde uusi liikmeid. Keelake kahtlemine küüditamistes – ilmuvad käsitlused uudismaid harima tõttavatest rõõmsalt lõõtsa tõmbavatest talupoegadest vagunikatustel.“ Tema artiklit kommenteerivad ka Eesti eksperdid.
Diplomaat Mikael Laidre vaatleb Euroopa Liidu uut globaalset julgeolekustrateegiat. „Vastuolulisus ja tagurpidi liidu ehitamine – nagu rahaliit enne poliitilist liitu – iseloomustab ka välispoliitikat, mida Euroopa Liit proovib endale kujundada, olemata riik. Selle lähenemise eesmärk on muidugi seada Euroopa riigid ja ühiskonnad fakti ette: mittetoimivad pooliklahendused tuleb viia lõpuni, „tõelise liiduni““, ütleb ta kokkuvõtvalt.
Teadlane Vladimir Sazonov kirjutab Kremli infosõjast. „Kremli propagandistidel õnnestus läbi murda Venemaa tavaelaniku kriitilise mõtlemise piiridest ning selle tulemusena on venemaalased sunnitud uskuma igasuguseid valesid – nagu näiteks, et Kiievis on võimul fašistlik hunta, Balti riikides õitseb russofoobia ja fašism, Euroopa on moraalitu homoseksualistide pesa ja USA kurjuse kants, mis plaanib hävitada püha Venemaa.“
Tartu Ülikooli politoloog Maili Vilson annab kohapealt ülevaate sel kuul peetavatest Gruusia parlamendivalimistest, mis seal regioonis on tavalisest kõrgema tähelepanu all.
Etnoloog Aimar Ventsel on arvustanud Saksa politseiniku Tania Kambouri raamatut „Saksamaa vilkurivalgel. Politseiniku appihüüd“. „Minul on juriidilise antropoloogia viljelejana hea meel lugeda, et Tania Kambouri teeb vahet erinevate elanikkonna rühmade vahel ja ei pane ühte patta kõiki Saksamaal elavad mittesakslasi. Näiteks hoitakse pagulased alateemana lahus ning ehkki seda teemat on liiga lühidalt käsitletud, saab selgeks, et autori arvates algavad probleemid pagulaste segase õigusliku olukorra ning sellest johtuva ebakindla tulevikuperspektiiviga,“ kirjutab Ventsel.

Kategooriates: Paberväljaanne