Murekohad Lähis-Ida ja Venemaa
Lähis-Idas ja Venemaal toimuv on taas Diplomaatia vaateväljas, sest on ju need kohad, mis mõjutavad paljuski ka Eesti saatust.
Kuidas peaksid lahenema pinged Lähis-Idas? Iraagis ja Kurdistanis toimuv, kus ühine vaenlane ISIS on tekitanud ühisrinde, annab lootust, kirjutab Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik. „Koostöövaimust andsid aimu ka ISISe-vastased sõjalised operatsioonid, kus kurdid ja araablased võitlesid sisuliselt külg külje kõrval,“ nendib Raudsik.
Tema artiklit kommenteerivad eksperdid Hille Hanso ja Vladimir Sazonov.
Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadur Māris Andžāns annab ülevaate Läti Euroopa Liidu eesistumisest ja selle võimalikest õppetundidest Eestile. „Eesistumiseks ettevalmistust ja selle juhtimist võib liigitada üheks strateegiliseks välispoliitika eesmärgiks sarnaselt ELi, NATO, OECD liikmesuse ja eurole üleminekuga,” kirjutab ta.
Diplomaatia intervjuu keskendub võimalustele, mida saaks Eesti Venemaa sõjalise rünnaku korral ära teha. Julgeolekupoliitika analüütik ja Euroopa Poliitika Analüüsikeskuse CEPA president A. Wess Mitchell ütleb, et Vladimir Putin saaks Eestis nina veriseks. „… riiklikul tasandil on kõik Balti riigid õppinud Ukraina sõjast, me näeme sõja algusest alates kaitsekulutuste kahekordistumist, me näeme dramaatilist vabatahtlike kaitseorganisatsioonide suurendamist, ajateenistuse kehtestamist Leedus. Seis pole veel selline, nagu oleks vaja, et heidutust siin piirkonnas tugevdada. Kuid invasioonist ei kujuneks ka käkitegu,” on Wess veendunud.
Ta on ka veendunud, et USA NATO poliitika jätkub. ”President Trumpi isiksus tundub paljudele üsna ebaharilik, aga see pole veel päris selge, mis kursi tema valitsus võtab. Tema NATO-suunalises poliitikas ma näen praegu rohkem järjepidevust kui muutust. Ma usun, et Ameerika Ühendriigid jäävad truuks oma liitlaskohustustele, mis tulenevad NATO artikkel viiest.”
Sõjaajaloolane Kaarel Piirimäe jätkab külma sõja aegsetest Baltimaadest kõnelevat artikliseeriat, jõudes välja ka tänasesse päeva. „Venemaal ei ole huvi vallutada ja alistada Balti riikide territooriume ja rahvastikku, nagu seda tehti Teises maailmasõjas – vähemasti mitte praegu, kuid soodsas rahvusvahelises olukorras võib ta katsetada Ukraina mudelit ka siin,“ ütleb ta.
Murelik lugeja – nagu ta ennast ise nimetab – Raivo Vare arvustab kaht hiljutist sõda käsitlevat raamatut – Leo Kunnase „Taavetit“ ja „Koljatit“ ning Sir Richard Shirreffi „Sõda Venemaaga“.