Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kolm analüüsi ühes, läbivaks jooneks selgitused, kuidas Vene tuumaenergia Euroopas on justkui Trooja hobune. Eestile lähim näide on Astravetsi tuumajaam Valgevenes, aga projekte leiab ka Soomest, Ungarist ja Türgist.
Seotud artiklid
Illarionov: gaasisõda meenutab 1939. aasta baasinõudeid
President Putini kauaaegne majandusnõunik Andrei Illarionov astus lõppenud aasta 27. detsembril ametist tagasi, sest ei nõustunud Kremli gaasipoliitikaga Ukrainas. Järgnevalt avaldab Diplomaatia katkendeid Illarionovi raadiojaamale Ehho Moskvõ antud intervjuust, kus ta põhjendab oma otsust ja selgitab gaasisõja tausta.
Aru tuleb saada, järele mitte teha!
Euroopa Liidu huvi on Venemaa stabiilsus ja rahu ning parimaks viisiks seda kindlustada peetakse Venemaa majanduse ainsa tugisamba püstihoidmist.
Gaasitorude Läänemere põhja paigaldamise õiguslikud aspektid
Kristi Land selgitab, mida on rahvusvahelisel õigusel öelda Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasitoru kohta.
Gaas, reaalpoliitika ja ebaturvalisus
Baltimaad ei peaks osalema Läänemere gaasijuhtme projektis, sest see suurendab veelgi meie sõltuvust Venemaa gaasist ning takistab alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmist, leiab Atis Lejinš.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Vastastikune sõltuvus: Euroopa Venemaa energialõa otsas
Energiakaubanduses valitseb Euroopa ja Venemaa vastastikune sõltuvus, kus mitte ainult Moskva, vaid ka Euroopa käes on tugevad kaardid, väidab Fiona Hill.
Soome energiapoliitika Venemaa mõõde
Energiapoliitika alternatiive paistab Soomel olevat vaid kaks: kas rohkem tuumaenergiat ja suurem sõltuvus Venemaast või lihtsalt suurem sõltuvus Venemaast.
Tengelpungade sõda
Vitali Portnikov väidab, et Ukraina ja Venemaa gaasikonfliktil polnud mingit tegemist ei poliitika ega majandusega, vaid kõik oli nagu alati: konkreetsed inimesed jagasid omavahel konkreetset raha.
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Kremli kontrolli all
Viimastel aastatel aset leidnud Vene toorainetööstuse taasriigistamist on hinnatud suurimaks natsionaliseerimiseks pärast Oktoobrirevolutsiooni. Kremli vastsest omandist annab ülevaate George Šhabad.
Venemaa energiavõim: kaks teed
Moskva võib teha panuse enda näitamisele kogu arenenud maailma usaldusväärse energiapartnerina, võib aga ka energiat relvana kasutades alustada uut pealetungi oma varasemate positsioonide taastamiseks naabermaadel.
Nabucco – viimne lootus või Euroopa ooperlik fiasko?
Kesk-Aasia gaasi otse Euroopasse toova torujuhtme tulevik kõigub kaalukausil.
Sündmused Ukrainas ennustavad Euroopa energiajulgeoleku tulevikku
Venemaast liigselt sõltudes võib ohtu sattuda gaasitarnete varustuskindlus ja kannatada iseseisvate poliitiliste otsuste tegemise võimalus.
Taastärkav Venemaa?
Uusi mõtteid energiagigandi kohta – viis müüti "energiaüliriigist"
Häirekell kõigile kõrvadele
"Tekib küsimus, kas Venemaa väga jõuline finantsiline taastumine on andnud uuele juhtkonnale ajendi pöörduda tagasi külma sõja aegadesse. Venemaa tahab domineerida ja dikteerida." Need sõnad tulid Leedu presidendi Valdas Adamkuse suust, kui ta andis jaanuaris intervjuu ajalehele Financial Times, aga sama hästi oleks need võinud võtta ka Edward Lucase raamatust "Uus külm sõda. Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal".
Moldova ristteel: karu värava taga ja läänekaare tuul
Valimised on igas demokraatlikus riigis alati pöördeline hetk, kodanike lõplik seisukohavõtt oma maa tuleviku kujundamisel. Kuid Moldova jaoks ulatuvad panused sisepoliitikast palju kaugemale. Need parlamendivalimised mitte ainult ei määra, kes hakkab juhtima, vaid sedagi, kas riik triivib Brüsselile lähemale või takerdub Moskva orbiidile. Seega ei lähe Moldova vastu lihtsalt järjekordsetele valimistele, vaid ees seisab põhimõtteline valik: nende koht maailmas. Kas neid kannavad edasi Euroopa tuuled või hoiab Vene karu vari tagasi?