Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kolm analüüsi ühes, läbivaks jooneks selgitused, kuidas Vene tuumaenergia Euroopas on justkui Trooja hobune. Eestile lähim näide on Astravetsi tuumajaam Valgevenes, aga projekte leiab ka Soomest, Ungarist ja Türgist.
Seotud artiklid
Tengelpungade sõda
Vitali Portnikov väidab, et Ukraina ja Venemaa gaasikonfliktil polnud mingit tegemist ei poliitika ega majandusega, vaid kõik oli nagu alati: konkreetsed inimesed jagasid omavahel konkreetset raha.
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Kremli kontrolli all
Viimastel aastatel aset leidnud Vene toorainetööstuse taasriigistamist on hinnatud suurimaks natsionaliseerimiseks pärast Oktoobrirevolutsiooni. Kremli vastsest omandist annab ülevaate George Šhabad.
Venemaa energiavõim: kaks teed
Moskva võib teha panuse enda näitamisele kogu arenenud maailma usaldusväärse energiapartnerina, võib aga ka energiat relvana kasutades alustada uut pealetungi oma varasemate positsioonide taastamiseks naabermaadel.
Illarionov: gaasisõda meenutab 1939. aasta baasinõudeid
President Putini kauaaegne majandusnõunik Andrei Illarionov astus lõppenud aasta 27. detsembril ametist tagasi, sest ei nõustunud Kremli gaasipoliitikaga Ukrainas. Järgnevalt avaldab Diplomaatia katkendeid Illarionovi raadiojaamale Ehho Moskvõ antud intervjuust, kus ta põhjendab oma otsust ja selgitab gaasisõja tausta.
Aru tuleb saada, järele mitte teha!
Euroopa Liidu huvi on Venemaa stabiilsus ja rahu ning parimaks viisiks seda kindlustada peetakse Venemaa majanduse ainsa tugisamba püstihoidmist.
Gaasitorude Läänemere põhja paigaldamise õiguslikud aspektid
Kristi Land selgitab, mida on rahvusvahelisel õigusel öelda Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasitoru kohta.
Sündmused Ukrainas ennustavad Euroopa energiajulgeoleku tulevikku
Venemaast liigselt sõltudes võib ohtu sattuda gaasitarnete varustuskindlus ja kannatada iseseisvate poliitiliste otsuste tegemise võimalus.
Taastärkav Venemaa?
Uusi mõtteid energiagigandi kohta – viis müüti "energiaüliriigist"
Häirekell kõigile kõrvadele
"Tekib küsimus, kas Venemaa väga jõuline finantsiline taastumine on andnud uuele juhtkonnale ajendi pöörduda tagasi külma sõja aegadesse. Venemaa tahab domineerida ja dikteerida." Need sõnad tulid Leedu presidendi Valdas Adamkuse suust, kui ta andis jaanuaris intervjuu ajalehele Financial Times, aga sama hästi oleks need võinud võtta ka Edward Lucase raamatust "Uus külm sõda. Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal".
Nabucco – viimne lootus või Euroopa ooperlik fiasko?
Kesk-Aasia gaasi otse Euroopasse toova torujuhtme tulevik kõigub kaalukausil.
Mõrad liitlassuhtes: Hispaania ja USA Trumpi teisel ametiajal
Hispaania ja USA suhted jäävad president Donald Trumpi II ametiajal toimivaks, kuid muutuvad märkimisväärselt tehingulisemaks ja pingelisemaks. On näha, et Madrid satub Washingtoni surve alla kaitsekulutuste, USA relvade ostmise ja sõjaväebaaside kasutamise küsimustes, samal ajal kui julgeolekuriskid Põhja-Aafrikas suurendavad Hispaania strateegilist ebakindlust.
Trumpi uus kaitsestrateegia: USA-Hiina dialoog ärevatel aegadel
USA sõjaministeerium avaldas 2026. aasta riikliku kaitsestrateegia (NDS), milles taotletakse India ja Vaikse ookeani piirkonnas „sündsat rahu” ja Hiinaga „strateegilist stabiilsust”. Ehkki dokumendis tõstetakse esile läänepoolkera olulisust, jääb strateegiliseks prioriteediks Hiina Rahvavabariik (HRV), mille suhtes USA valib siiski uue taktika.
Venemaa desinformatsioon Eestis veenmisest hirmu külvamiseni
Desinformatsioon on üks Venemaa Lääne-suunalise välispoliitika keskseid tööriistu. Kui varem oli selle peaeesmärgiks rohkem veenmine, siis nüüd on selleks kujunenud sihtriikides ühiskonna lõhestamine ja kaose tekitamine. Väärinfo tõkestamisel ei piisa vaid meediapädevuse suurendamisest, vaid tuleb eeskätt investeerida sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisse.
Uued jõujooned: Brasiilia, Mehhiko ja mitmepolaarne maailm
Mehhiko ja Brasiilia roll globaalsetes energiavõrkudes, kaubanduses ja laevanduses on kiiresti kasvanud. Mõlemad riigid paiknevad strateegilistes geograafilistes sõlmpunktides, omavad märkimisväärseid loodusvarasid ning on läänepoolkera tarneahelate ümberkorralduste keskmes.
Kas Hiinas Maduro pärast pisaraid valatakse?
Suheteisse Venezuelaga on Peking teinud märkimisväärseid diplomaatilisi ja majanduslikke investeeringuid. Isiklikele kontaktidele Nicolás Maduroga on Xi Jinping kulutanud rohkesti aega. Kuna USA tahab nüüd Venezuelat käsutada, on selles riigis Hiina majandushuvid, sealhulgas energiajulgeolekuga seotud ootused, ohtu sattunud. Arvatavaid tagajärgi nii Hiina-Vene suhetele kui ka BRICS-ile on rohkesti.