Kõigest mõne aastaga on Hiinast saanud Euroopale ihaldusväärse strateegilise koostööpartneri asemel oht. Võrdlev uurimus kuues riigis – Eestis, Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis – muutunud ohuhinnangust.
Seotud artiklid
Leedu energiajulgeolek pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist
Leedu energiapoliitika põhisuunaks on ka edaspidi kindel soov olla tuumaenergiariik, uue tuumajaama rajamine suurendaks omakorda ka kogu piirkonna energiajulgeolekut.
Leedu: uued luuad, vanad probleemid
Ühiskonna ootus, et poliitilises eliidis ja üldse poliitikas toimuksid tegelikud muutused, on väga kõrge. Kõik on suunanud pilgud presidendile.
Kas Leedu välispoliitika muutub isikukeskseks?
Nõrga valitsuse tõttu on Leedu välispoliitikas hakanud tooni andma isikupärasem presidendistiil. President rõhutab retoorikat ja stiili, aga sisu pole veel kuigi selge.
Euroliidu liikmesus, masu ja Läti sisu*
Sügisesed valimised on Lätis erilise tähtsusega.
Läti välispoliitika: edasi läbi raskete aegade
Edukas välispoliitika on võimalik ainult siis, kui vahendid ja eesmärgid on tasakaalus. Viimastel aastatel on Läti välispoliitikas vahendid kippunud eesmärkide ees domineerima.
Balti kolmainsus
Eestit, Lätit ja Leedut ühe ning sarnasena käsitlevale, enamasti välisvaatleja peast ja sulest pärit mudelile oponeeriva mõtteloogika kohaselt pole Balti riikidel õigupoolest kuigi palju ühist. Ühised on geograafiline asukoht, kunagine annekteerimine Nõukogude Liidu poolt ning iseseisvuse taastamine pärast Nõukogude Liidu varisemist - suurem osa ülejäänust on pigem eristav kui liitev ja ühisosaline. Isegi termin "Baltimaad" on erinevatel ajalooperioodidel omanud erinevat sisu, hõlmates mitte nii ammusel ajal näiteks ka Poolat ja Soomet.
Jahe kevad, kuum sügis: mõned tähelepanekud Läti poliitikaelust
Lätis, kus asjad pole sageli sellised, nagu nad võivad paista, on käesolevat kevadet tervitatud kui stabiilsuse ja konsolideerumise aega.
Vähetallatud tee: Balti riikide iseseisvuse toetamine
Pärast seda, kui Islandist sai esimene riik, mis tunnustas Balti riikide iseseisvust ja rajas nendega ametlikud diplomaatilised suhted, selgus peagi, et Hannibalssoni poolel oli ka ajalugu.
Tankid Taevase Rahu väljakul
Miks ei võiks tulevikus ka Hiinast saada demokraatlikku maad sarnaselt Jaapanile, Lõuna-Koreale ja Taiwanile?
Selginemise aasta energeetikas
2009. aasta gaasikriis oli euroliidule äratus jääkülma veega.
Balti muremõtted
Üheskoos jagub Läänemere-äärsetel riikidel raha, inimesi ja relvastust, et luua tõhus piirkondlik julgeolekusüsteem, mis heidutab ka kõige salakavalamaid ja metsikumaid Kremli kurikaelu.
Läti välispoliitika pärast Prahat ja Dublinit
Pikka aega valitsenud rahvusvahelist poliitilist keskkonda võivad mõjutada näiliselt väheolulised sündmused, mis võivad toimuda ka hetkel, mil neid ridu kirja panen. See reaalsus erineb vägagi sellest, milline oli maailm veel kuuskümmend aastat tagasi või isegi lähiminevikus.
Leedu pärast valimismaraton
Leedu pikk valimismaraton on lõpuks ometi seljataga: 2002. aasta lõpul olid presidendi- ja kohalikud valimised, ELi referendum mais 2004, uued presidendi- ja Euroopa Parlamendi valimised juunis 2004 ning lõpuks oktoobrikuised seimivalimised.
Kõik need presidendi poisid ehk Grand slam Leedus
Kandilise lõua ja kokkupigistatud huultega mees astus hoonest välja ning suundus pika tumeda mantli lehvides auto poole. Väljak tema selja taha jääva hoone ees oli kõledast ja hallist aprilliilmast hoolimata inimestest tulvil. Rolandas Paksas, kunagine Nõukogude Liidu vigurlennuäss, oli just lõpetanud ühe oma kõige ambitsioonikamatest viraažidest.
George Kennani sidemed Eestiga
Paul Goble kinnitab, et märtsis surnud USA välispoliitikakorüfee George F. Kennan hoidis oma elu lõpuni silma peal Baltimaadel, maanurgal, kust tema diplomaadikarjäär kord algas, ning pakkus oma nõuandeid ja abi.
“Külm sõda” Ida-Aasias
Kui Eestis paistab, et külm sõda on läbi, siis tegelikult on Ida-Aasias algamas uus, kusjuures NSV Liidu rolli on üle võtnud kommunistlik Hiina. Toimuvat kirjeldab teist aastat Taiwanil resideeriv Märt Läänemets.