Kõigest mõne aastaga on Hiinast saanud Euroopale ihaldusväärse strateegilise koostööpartneri asemel oht. Võrdlev uurimus kuues riigis – Eestis, Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis – muutunud ohuhinnangust.
Seotud artiklid
Baltimaad – kas “uue” Euroopa esmaasukad?
Ameerika kaitseministrit Donald Rumsfeldi seostatakse alati kahe asjaga: kiirustades ja halvasti ette valmistatud Iraagi avantüüriga, mis on arenenud täielikuks kaoseks, ning tema järskude, kuid enamasti siiski humoorikate märkuste ja solvangutega, mis eriti Euroopas on tekitanud hulga segadust. 2003. aasta jaanuaris, Iraagi kriisi kõrghetkel, paluti Rummie'l kohtumisel ajakirjanikega selgitada, miks Euroopa seisab nii väga vastu ameeriklaste poliitikale Saddam Husseini suhtes.
Ajaloo lõpu lõpp ehk miks 21. sajand sarnaneb 19. sajandiga
Ülemaailmsest võistlusest demokraatlike ja autokraatlike valitsuste vahel saab 21. sajandi maailma domineeriv tunnusjoon.
Tiibeti mõju
Võideldes Tiibeti eest võitleme ka uiguuride eest Hiinas, võitleme karenite eest Birmas, soomeugrilaste eest Venemaal – just nii nagu 20 aastat tagasi sümboliseeris Baltikum suurele osale maailmast Nõukogude Liidu rahvaste vabaduspüüdeid.
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Energiasõltuvus, naftaäri ja “Mažeikių nafta”
Leedu poliitikute üsna hiljutisest ajaloost saadud õppetund seisab selles, et soovmõtlemine ei vii kuhugi.
Vaira Vīķe-Freiberga: “Mina tundsin end Moskvas päris hästi, Putini kohta ma tõesti ei oska öelda.”
Läti presidendiga tegi intervjuu ETV ajakirjanik Astrid Kannel.
Taiwan ja Hiina: diplomaatia on ainus lahendus
Taiwani ja Hiina vaidlused tuleb lahendada kahepoolsete läbirääkimiste, mitte võidurelvastumise teel. Märt Läänemets intervjueerib Taiwani Chung-Hsingi ülikooli rahvusvahelise poliitika instituudi professorit Cho Hui-Wani.
Euroopa uus lähenemine Hiinale
Euroopa riigid konkureerivad liigagi sageli omavahel Pekingi parima poliitilise sõbra ja kaubanduspartneri au pärast, millega õõnestavad omaenda võimalusi mõjutada Hiina poliitikat.
Hiina juhitavuse illusioon
Kuidas suunata tõusev suurvõim Hiina rahvusvahelisse süsteemi nii, et süsteem katki ei läheks? Robert Kagan leiab, et see ei pruugigi üldse Lääne võimuses olla.
Kultuurirevolutsioon. Hulluse loogika
Kultuurirevolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli Hiina kompartei ladvikus kääriv võimuvõitlus, eelkõige aga Mao fanaatiline tahe hoida oma käes ka reaalne, mitte üksnes sümboolne võim.
Balti ajaloo 100 tähtsaimat päeva
Tänu varasemale iseseisvumisele õnnestus Balti riikidel näidata, kui suurel määral erinevad nad teistest liiduvabariikidest, ja kui rängalt eksivad need, kes arvavad, et mittetunnustamispoliitika põhimõtted huvitavad veel ainult ajaloolasi.
Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis
Tiibeti geograafiline ja ajalooline positsioon ning tiibetlaste seas lähiminevikus toimunud käärimised on mitmel korral mõjutanud suurriikide, India ja Hiina omavaheliste suhete kulgu.
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Las head ajad kesta! Aga kui kaua?
Läti poliitika keskendub lühiajalisele kasule ja eirab pikemaajalisi tagajärgi.
Balti tähe sära jõuab Lääne silmi: Läti retsept, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi
David J. Galbreath väidab, et Läti edu retsept on võimekad poliitilised liidrid.
Balti koostöö: minevik, olevik, tulevik
15aastane Balti Assamblee mõjub kui igipõline rahvusvaheline jututuba, mis vajaks reformi. Aga millist? ja kuidas selleni jõuda?