Kõigest mõne aastaga on Hiinast saanud Euroopale ihaldusväärse strateegilise koostööpartneri asemel oht. Võrdlev uurimus kuues riigis – Eestis, Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis – muutunud ohuhinnangust.
Seotud artiklid
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Energiasõltuvus, naftaäri ja “Mažeikių nafta”
Leedu poliitikute üsna hiljutisest ajaloost saadud õppetund seisab selles, et soovmõtlemine ei vii kuhugi.
Vaira Vīķe-Freiberga: “Mina tundsin end Moskvas päris hästi, Putini kohta ma tõesti ei oska öelda.”
Läti presidendiga tegi intervjuu ETV ajakirjanik Astrid Kannel.
Balti ajaloo 100 tähtsaimat päeva
Tänu varasemale iseseisvumisele õnnestus Balti riikidel näidata, kui suurel määral erinevad nad teistest liiduvabariikidest, ja kui rängalt eksivad need, kes arvavad, et mittetunnustamispoliitika põhimõtted huvitavad veel ainult ajaloolasi.
Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis
Tiibeti geograafiline ja ajalooline positsioon ning tiibetlaste seas lähiminevikus toimunud käärimised on mitmel korral mõjutanud suurriikide, India ja Hiina omavaheliste suhete kulgu.
Taiwan ja Hiina: diplomaatia on ainus lahendus
Taiwani ja Hiina vaidlused tuleb lahendada kahepoolsete läbirääkimiste, mitte võidurelvastumise teel. Märt Läänemets intervjueerib Taiwani Chung-Hsingi ülikooli rahvusvahelise poliitika instituudi professorit Cho Hui-Wani.
Euroopa uus lähenemine Hiinale
Euroopa riigid konkureerivad liigagi sageli omavahel Pekingi parima poliitilise sõbra ja kaubanduspartneri au pärast, millega õõnestavad omaenda võimalusi mõjutada Hiina poliitikat.
Hiina juhitavuse illusioon
Kuidas suunata tõusev suurvõim Hiina rahvusvahelisse süsteemi nii, et süsteem katki ei läheks? Robert Kagan leiab, et see ei pruugigi üldse Lääne võimuses olla.
Kultuurirevolutsioon. Hulluse loogika
Kultuurirevolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli Hiina kompartei ladvikus kääriv võimuvõitlus, eelkõige aga Mao fanaatiline tahe hoida oma käes ka reaalne, mitte üksnes sümboolne võim.
Las head ajad kesta! Aga kui kaua?
Läti poliitika keskendub lühiajalisele kasule ja eirab pikemaajalisi tagajärgi.
Balti tähe sära jõuab Lääne silmi: Läti retsept, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi
David J. Galbreath väidab, et Läti edu retsept on võimekad poliitilised liidrid.
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Balti koostöö: minevik, olevik, tulevik
15aastane Balti Assamblee mõjub kui igipõline rahvusvaheline jututuba, mis vajaks reformi. Aga millist? ja kuidas selleni jõuda?
Läti meie omast erinev energeetika
Eesti ja Läti energiasüsteem täiendavad teineteist: Eesti ekspordib suure osa Lätile vajalikust elektrist, Läti hüdrojaamad aitavad aga Eesti elektrisüsteemil hakkama saada kiirete tarbimise muutustega.
Majandusliku kallakuga kõrvaltvaade Läti arenguteele
Majandusgrupeeringutel ja nende juhtidel, keda Lätis tihti ka kohalikeks oligarhideks kutsutakse, on olnud kuni viimase ajani suur mõju kõigile juhtivatele Läti poliitilistele parteidele nende ideoloogilisest suunitlusest sõltumata, parteide kaudu aga ka riigi infrastruktuuriettevõtetele.
Balti ajalugu Vene vaatevinklist
Venemaa viimasel ajal hoogustunud propagandasõda Balti riikide vastu annab endast järjest rohkem märku ka raamatulettidel. Kui veel mõni aeg tagasi andsid Venemaal ilmuvate ajalooraamatute seas tooni küllalt tõsiseltvõetavad uurimused, siis praeguseks on olukord muutunud. Uue doktriini kohaselt ajalugu ajaloolaste uurida enam ei jäeta – keskvõimu kehtestatud ajalookäsitus tuleb viia nii teadusasutuste kui ka avalikkuseni. Raha selleks ei säästeta ning nii ongi üksteise järel valminud nii raamatud kui dokumentaalfilmid, mis peavad paljastama lääne ja eriti Balti riikide ajaloovõltsijaid.