Euroopa julgeoleku tagamine Venemaa vastu – Eesti seisukoht
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Lähiaastatel peavad Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid tugevdama oma võimet kaitsta end nõrgenenud, kuid mitte vähem ohtliku Venemaa eest. On vaja selgeid strateegilisi valikuid, Atlandi-ülese ja Euroopa ühtekuuluvuse säilitamist ning arvestatavaid investeeringuid Euroopa kaitsevõimesse.
Loe lähemalt siit.
Seotud artiklid
Sihikul olemine
Veel juuli keskel imestas uuriva internetiväljaande The Insider asutaja ja peatoimetaja Roman Dobrohotov, miks tema veebisaiti ei ole kuulutatud ebasoovitavaks organisatsiooniks või välisagendiks. Sarnaselt teiste Kremli-kriitiliste Venemaa sõltumatute väljaannetega on The Insider nüüdseks välisagent ning politsei tungis vahetult pärast seda vestlust Dobrohotovi korterisse. Ametlikult põhjendati läbiotsimist kriminaalasjaga Twitteri säutsu pärast, mis „edastas väärinfot allakukkunud Boeing MH17 kohta“.
Venemaa strateegiliste kavatsuste jänesehaagid
Mitmehäälse Venemaaga toimetulek on keeruline ülesanne, sest iga vahejuhtum võib üsna lihtsalt võtta poliitilise tooni ja riikide suhteid kahjustada. Ometi pakub selline olukord ka võimalusi.
Juhirolli hind? Ränne kui relv Leedu-Valgevene piiril
Ebaseaduslikud sisserändajad hakkasid üle piiri Leetu imbuma mais pärast seda, kui Aljaksandr Lukašenka ähvardas vastuseks Euroopa Liidu karmidele sanktsioonidele Leedu „migrantide ja narkootikumidega üle ujutada“.
India julgeolekuvalikud India ja Vaikse ookeani muutlikes vetes
2020. aastate alguses seisab India silmitsi viiruse tohutu levikuga ja järeleandmatu Hiina Rahva Vabastusarmeega (PLA) oma piiridel.
Brexit ja kaubandus ehk sujuva Euroopa lõpp
Brexit raputas Euroopa majandusruumi kui maavärin, mis käristas tahtlikult lahti 70 aastat kestnud lõimumise õmblused.
Lääne vastukäik tehnoloogia ja tehismõistuse kasutamisele relvana
Näib, et iga nädal toob päevavalgele mõne järjekordse ulatusliku autoritaarse digirünnaku demokraatia vastu. Riigi korraldatud häkkimiskampaaniatest valimistesse sekkumise, lunavararünnakute ja dissidentide vastu kasutatud nuhkvarani – kõik need pahatahtlikud tööriistad on suunatud Lääne energia-, toidu- ja tervisejulgeoleku vastu, rääkimata demokraatia alustaladest.
Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?
Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.
Nii kaugel, samas nii lähedal: väljavaated Jaapani ja Eesti küberjulgeoleku koostööks
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Dialoog Venemaaga. Venemaal tuleb oma Lääne-poliitikat muuta
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
NATO uus strateegiline kontseptsioon. Tasakaalustades vastuseid erisugustele ohtudele
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Vastus diktaatori tempudele: igav lend eiteakuhu?
Erakordne on näha riiki, keda Hamas süüdistab valetamises, Ryanairi tegevjuht hurjutab, Venemaa riikliku propagandakanali boss kiidab ning kes vallandab Euroopa Liidu kohese reaktsiooni, mis ei piirdugi üksnes „sügava mure“ väljendamisega – ja kõike seda vaid 36 tunni jooksul pärast lennundust raputanud kaaperdamist. Millised reaktsioonid ka ei olnud, tuleb tunnistada: Minsk on Moskva väikevennana püüdlikult ja peaaegu eeskujulikult mänginud „paariariikide käsiraamatu“ järgi. Kas saab midagi teha selleks, et ta edaspidi sääraseid tempe ei teeks? Arvatavasti mitte. Seega on parem neiks valmis olla.
Põhjala-Balti piirkond – hoomamatult tähtis
Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema.
Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Demokraatia taastamine Lääne-Euroopas
Demokraatliku riigikorra ülesehitamine, veel enam aga taastamine, on igale totalitaarses riigis elanule südamelähedane teema. Mäletan ülikooliajast, millise huviga sai loetud Rein Taagepera artikleid, kuidas demokraatia taastati diktatuurijärgses Lõuna-Euroopas: Hispaanias, Portugalis, Kreekas. Sellest ajast möödunud 30 aastat oleme Eestis, nagu kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, saanud ise demokraatliku ühiskonna ehitamisega praktikas tegelda.
Uued raketid, õõnestavad normid: Euroopa valikud pärast INF-lepingu kokkuvarisemist
Dominika Kunertova, 2021