Euroopa geopoliitiline äratus
Luuk van Middelaar. Groupe d’études géopolitiques, 2021
Mõtteainet Euroopat ühendava loo otsingul geopoliitikas, kus lisaks jõule ja territooriumile on suur jõud narratiividel. Lood võimestavad ühiskondi, riike, riikide liite.
Seotud artiklid
Väärtuspõhine välispoliitika ujub nüüd vastuvoolu
Eestil on maailmas endiselt mõttekaaslasi, kuid üleilmsed trendid on murettekitavad.
Kanada – uus panustaja Läänemere regiooni julgeolekusse
Vahtralehemaa peab end Moskva inforünnakuteks valmis panema.
Miks panustada välispoliitikas küberjulgeolekusse?
Eesti vajab kübervaldkonnas uut kõrgetasemelist eestkõnelejat.
Diplomaatia ja majandus. Kas Eesti välispoliitika toetab välismajandust?
Tegelikult saame rääkida vaid ühest majandusest.
USA uue presidendi välispoliitika saab olema pragmaatilisem ja suurte jõukeskuste keskne
Valgesse Majja valitud Donald Trump ei saa teha päris kõike, mis pähe mahub.
Trump tuleb võimule: USA välispoliitika muutumine
Küsimus on, kas valimiskampaania ajal välja hõigatud lubadused ka ellu viiakse.
Toomas Hendrik Ilves: Euroopa on tõsises kriisis poliitika taasnatsionaliseerumise tõttu
Meie väärtused on tähtsamad kui kunagi varem.
Edukas välispoliitika – Eesti julgeoleku eesliin
Meie välispoliitilised eesmärgid tuleb ressursside kahanemisel paremini läbi mõelda.
Koostöö Euroopa Liiduga on üks Kasahstani mitmevektorilise välispoliitika suundadest
Astana on ette võtnud laiahaardelise moderniseerimisprogrammi.
Küberjulgeolek kui välis- ja julgeolekupoliitika küsimus
Julgeolekuolukorra halvenemine Euroopas ei ole jätnud puutumata küberruumi. Allolev mõtteharjutus püüab vaagida Eesti võimalusi küberjulgeoleku tugevdamiseks välis- ja julgeolekupoliitika raames.
Hiina mittesekkumise põhimõttel baseeruva välispoliitika lõpp?
Hiina tajub oma rahvusvahelise positsiooni tähtsamaks muutumist.
Riia tippkohtumise eel: mis suunas liigub ELi naabruspoliitika
Eesti peab oma Euroopa Liidus eesistumise aega ära kasutama, et võidelda idapartnerluse eest.
Eesti vajab aktiivsemat välispoliitikat
Välisministeerium võiks olla Eesti välispoliitiliste eesmärkide teenimisel paremini rahastatud.
Venemaast, varjenditest ja naistest püssi all – Diplomaatia suur valimisdebatt
Mis on Eesti julgeolekuprobleem nr 1? Kas Eesti peaks hakkama ehitama rahvale varjendeid nagu Soome? Mida arvata naiste kohustuslikust ajateenistusest? Kas sanktsioonid ajendavad Venemaad samme tagasi võtma või ässitavad teda veelgi enam üles? Diplomaatia korraldas valimiseelse kaitsepoliitika-teemalise vestlusringi, kuhu tulid kohale kõigi parlamendiparteide esindajad.
Euroopa/Eesti pehme jõud versus jõhkruse paljunemine
Mul on hea meel, et praeguses järjest keerulisemaks muutuvas rahvusvahelises julgeolekuolukorras on Eestil piisavalt välispoliitilist kogemust, et selles ettearvamatus ja kiirete muutuste õhustikus efektiivselt toime tulla ja oma julgeoleku ning heaolu eest seista.
Eesti välispoliitika kompassist ja eesmärkidest
Läänemaailma absoluutne domineerimine maailmapoliitikas on hakanud kahanema.