Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Põhjalik ülevaade alanud võidujooksust rahvuslikele huvidele põhjapoolusel ja selle ümber. Arktika on tähtis ning Eesti vajab Arktika strateegiat, programmi ja rahastust.
Seotud artiklid
Eesti suhtumine Euroopa Liitu peab muutuma
Kujutagem Euroopa Liitu ette majana, kus elavad suure perena Euroopa rahvad. Kui pere kasvab, tuleb vanadel olijatel end koomale tõmmata, et uutele ruumi teha. Muidugi on võimalik ka korruseid ja hooneid juurde ehitada. Perekonna koospüsimiseks on aga oluline, et igal liikmel on koht ühise söögilaua ääres, ühises elutoas ja kamina ümber.
Eesti julgeolekupoliitika uus etapp
Eesti julgeolekupoliitikas seatakse pärast riigi liitumist NATO ja Euroopa Liiduga sihte järgmiseks perioodiks. Seni eri valdkondade poliitika üldise suuna määratlenud dokumendi "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" kinnitas riigikogu 2001. aasta märtsis. See keskendus integratsioonile NATO ja ELiga. Nüüd on saanud valmis "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" (edaspidi JPA), mis vaatab edasi.
Kainelt küberterrorismist
Kui terrorism oli enne 2001. aasta 11. septembrit paljudele ameeriklastele kauge ja mitte just väga aktuaalne mõiste, siis küberterrorismi küsimustega tegeldi päris palju juba eelmisel kümnendil ja see osutus vägagi populaarseks aruteluteemaks. Barry Collin California Julgeoleku ja Luure Instituudist on tunnustatult esimene, kes ühendas 1980. aastatel küberruumi ja terrorismi mõiste. Teaduslikult on seda ehk kõige rohkem edasi arendanud ja populariseerinud professor Dorothy Denning oma artiklites ja esinemistes, kuid probleem on nii terrorismi kui küberterrorismi mõiste laialivalguvuses.
Raamat: Eliot A. Cohen. Supreme Command – Soldiers, Statesmen and Leadership in Wartime.
Tegemist on raamatuga, mis ilmus 2002. aastal ning mis on paljude riikide sõjakoolide, aga ka politoloogide kohustusliku kirjanduse nimekirjas. 2003. aasta väljaandele on autor lisanud uue USA kaitseministri Rumsfeldi Afganistani operatsiooniga seotud tegevust analüüsiva järelsõna.
Julgeolekupartnerlus vallutab maailma
Kõrvuti liitlassuhetega ning alliansistrateegiaga on postmodernistlikus julgeolekukäsitluses üha enam juttu julgeolekupartnerlusest. Kes on partnerid? Need on riigid, kes ei kuulu otseselt ühe või teise organisatsiooni liikmeskonda, kuid organisatsioon võib arendada nende riikidega ulatuslikku koostööd, mis ei jää teinekord eriti palju alla liitlastega tehtavale.
Vene välispoliitika koordinatsioonimehhanismid
Venemaa välispoliitika mehhanism koosneb kolmest peamisest sõlmpunktist: president ja tema administratsioon, julgeolekunõukogu (SB) ning välisministeerium (MID). Vastavalt Vene põhiseadusele määrab Venemaa välispoliitika president, välisministeerium aga ainult teostab seda.
Euroopa julgeolek ja selle piiratus
Katsed luua Euroopa Liidule oma kaitsestruktuurid on peaaegu sama vanad kui Euroopa Liit ise. 50 aastat tagasi loodigi lisaks Euroopa Söe ja Terase Ühendusele (ECSC) ja Euroopa Majandusühendusele (EEC) ka Euroopa Kaitseühendus (EDC), tunduvalt kaugemale ulatav kontseptsioon kui need, millest viimastel aastatel Euroopas juttu on olnud.
Euroopa julgeolekustrateegia – mida see tähendab liikmesriikidele ja kodanikele?
Euroopa Liidu 2003. aasta detsembri tippkohtumisel kiitsid riigijuhid heaks dokumendi "Turvaline Euroopa paremas maailmas", mis kannab alapealkirja "Euroopa julgeolekustrateegia" - ja nii seda tavaliselt kutsutaksegi.
USA valimised ja välispoliitika
Ajal, mil käesolev artikkel lugejate silme ette jõuab, on USA 2. novembri valimiste tulemused juba teada. Selle kirjutamise ajal aga ei saanud sugugi kindel olla, kes ja kuidas võidab. See ei tähenda siiski, et poleks võimalik öelda, millised on valimiste võimalikud tulemused, ennustada, mis kõige tõenäolisemalt teoks saab, ning piiritleda, kuidas iga tulemus mõjutab Ameerika suhteid ülejäänud maailmaga.
Mark Leonard: EL ei peakski olema suurvõim
Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevdirektor Mark Leonard ütleb, et Euroopa Liit on suhetes Venemaaga tugev eeskätt pikemaajalises perspektiivis, kuid lühema aja vältel suudab Moskva esitada ühendusele tõsiseid väljakutseid.
Eesti välispoliitikast 2004. aastal
Möödunud aasta Eesti avalik välispoliitiline debatt oli rikastav nii oma ulatuse, mahu kui ka intensiivsuse poolest. Samas oli see ka tavatult kontrastne.
Eesti välispoliitika väljakutsed ja võimalused
Vaadates tagasi lõppenud välispoliitika-aastale, on meil palju, mille üle rõõmustada ja uhkust tunda. 2004. aasta oli välispoliitilisest aspektist vaadates vaieldamatult üks tulemusrikkamaid Eesti ajaloos. Täitusid meie taasiseseisvuse aja kaks suurimat välispoliitilist - ja muidugi riiklikku eesmärki. Aprillis liitus Eesti maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga ja mais maailma edukaima poliitika — ja majandusühendusega.
Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika
Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.
Eesti huvid Euroopa Liidus
Eesti liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga lõppes üks etapp riigi ülesehitamisel. Liitumisest Euroopa Liiduga jääme meenutama ehk kõige väljapaistvamaid sündmusi, s. o läbirääkimiste lõpetamist ja referendumit. Samas kipume unustama liitumisele eelnenud ühiskonna, majanduse, seadusandluse radikaalset ümberkorraldamist kümmekonna aasta jooksul. Need muutused toimusid märksa sujuvamalt ja vähemate vaidlustega, kuna kiirustamine Euroopa suunas ei lubanud pikemalt mõtlema jääda. Sellel protsessil olid oma head ja vead, ent eesmärk sai täidetud: Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks samaaegselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning vajalikud reformid said tehtud.
Teine külm sõda
Lääne diplomaatide lemmiklause on, et keegi ei taha ju külma sõda, ei meie ega venelased. Meie kindlasti ei taha. Aga venelased?
Meeloslasi mäletades
Mõistkem, et vanad eeldused ja alused enam ei kehti. Selle omaksvõtt laseb meil hakata uuesti eristama olulist tähtsusetust, sisu vahust; see laseb meil mõista, kus me tegelikult praegu oleme.