Artikli pealkiri on: Brasiilia valimiste lisaaeg ehk teine voor: kas Bolsonarode dünastia tuleb tagasi? 

“Ole, olee, Lula, Lula!” kostus päev enne 4. oktoobril toimunud valimisi Rio de Janeiro tänavatelt, kus presidendikandidaatide kampaaniad olid igal sammul nähtavad. Ehkki võitu ennustati praegusele vasakpoolsele presidendile Luiz Inácio Lula da Silvale, ütles taksojuht mulle, et brasiillased on 80-aastasest, kolm ametiaega võimul olnud presidendist väsinud. Tuli välja, et tal oli õigus. 45 protsenti häältest kogunud Lulat edestas kahe protsendiga konservatiivist paremäärmuslane ja senaator Flávio Bolsonaro. Viimane on endise presidendi, riigipöördekatse eest 2022. aastal 27 aastaks vanglasse mõistetud Jair Bolsonaro poeg.

Kuna ükski tosinast presidendikandidaadist üle 50 protsendi toetust ei kogunud, toimub teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi, Lula ja Bolsonaro vahel 25. oktoobril. Ühtlasi valitakse ametisse ka kuus uut kuberneri. Küsitluste kohaselt on nende toetus enne teist vooru peaaegu võrdne. Töölisparteisse kuuluval Lulal on eelis Brasiilia vaeses kirdeosas ning madala sissetulekuga valijate, katoliiklaste ja naiste seas. Liberaalse Partei presidendikandidaat Bolsonaro juhib aga riigi lõunaosas, jõukamate valijate ja protestantide seas.

Mille eest kumbki kandidaat väljas on?

Tänavuste valimiste kampaanias on kesksel kohal julgeolek, majandus ja keskkond.

Eelmisel aastal registreeriti Brasiilias 40 775 vägivaldset surma. See oli küll 14 aasta madalaim tase, kuid tapmiste ja feminitsiidide arv samal ajal tõusis. Lula plaanib kuritegevusega tegelemiseks luua julgeolekuministeeriumi. Kriminaalvastutuse vanusepiiri Lula ei muudaks. Flávio plaan on karmim. Ta tahab langetada kriminaalvastutuse iga 18-lt 16 eluaastale, kuulutada Trumpi eeskujul Brassilia kuritegelikud rühmitused PCC (Primeiro Comando da Capital) ja Comando Vermelho ametlikult välismaisteks terroriorganisatsioonideks, ehitada viis uut föderaalvanglat ning paigaldada linnadesse üle miljoni näotuvastuskaamera.

Valimiste eel kütavad tuure ka majandusteemad. Financial Timesi andmetel on Brasiilia riigivõlg tõusnud Lula ametiajal 83 protsendini SKP-st ning riigi eelarvepuudujääk on G20 riikide seas üks suuremaid. Kui Argentina president Javier Milei rääkis oma kampaania ajal valitsuse kulude kärpimisest mootorsaega, siis Flávio lubab kulusid kärpida hiiglaslike kääridega. Sedasi plaanib ta vähendada neid 1,5 protsendi võrra SKP-st ehk umbes 40 miljardit dollarit. See pole aga lihtne ülesanne, sest üle 90 protsendi valitsuse esmastest kuludest on kohustuslikud ning vabalt kärbitavaid kulusid on vaid umbes 39 miljardit dollarit. Kohustuslikke kulusid puudutav kärbe nõuaks põhiseaduse muudatust ja selleks vajaks Flávio parlamendis ka tsentristide toetust.

Valimistel mängib suurt rolli ka Amazonas. Kosmoseuuringute agentuuri Inpe andmetel hävitati möödunud aastal Amazonases 3335 ruutkilomeetrit metsa, mis on madalaim tase alates 1988. aastast ja näitab Lula valitsuse raadamisvastase võitluse edu. Flávio pole aga esitanud ühtegi plaani vihmametsade kaitsmiseks. Küll on ta aga väitnud, et on keskkonnakaitsja, kes eitab kliimamuutusi. Kuna Flávio isa Jair Bolsonaro ametiajal tõusis raadamine viimase 15 aasta kõrgeimale tasemele, siis kardetakse, et sama võib juhtuda Flávio presidendiks saamise korral. 

Parempoolsete edu kongressis

Presidendi tegelik võim sõltub paljuski kongressist, mille jõuvahekorrad pani paika 4. oktoobri hääletus, kui ligi 160 miljonit inimest valisid lisaks riigipeale ka parlamendiliikmeid, senaatoreid ja kubernere. Valimistel saatis üllatav edu konservatiive: 81-kohalise senati 54 uuest mandaadist võitis Bolsonaro Liberaalne Partei (LP) endale tervelt 28. 

Sellega kahekordistas LP oma kohtade arvu ja moodustas senatis viimase nelja aastakümne suurima ühele erakonnale kuuluva bloki. Parempoolsed ja tsentristid domineerisid ka kubernerivalimistel, võites või juhtides umbes 20 osariigis 27-st. Viis kuberneri kohta läks LP-le. Ühtlasi sai Liberaalne Partei suurima fraktsiooni 513-kohalises esindajatekojas, kindlustades seal 121 kohta.

Konservatiivse pöörde taga nähakse paljuski Donald Trumpi administratsiooni jõulist mõju, mille tulemusel on vasakpoolsed valitsused surutud selgesse vähemusse.

Ladina-Ameerika poliitikat on pikalt iseloomustanud pendliliikumine vasak- ja parempoolsuse vahel. Kui 2000. aastatel tõusis võimule vasakpoolne ehk roosa laine, siis 2010. aastatel järgnes sellele vastureaktsioonina parempoolne sinine laine. 2020. aastate alguses lainetas üle mandri taas roosa laine, kuid täna saab taas rääkida sinisest lainest. 

Selle konservatiivse pöörde taga nähakse paljuski Donald Trumpi administratsiooni jõulist mõju, mille tulemusel on vasakpoolsed valitsused surutud selgesse vähemusse. Piirkonna suurematest riikidest on vasakpoolset kurssi hoidma jäänud peale Brasiilia veel vaid Mehhiko ja Uruguay.

Suhted Washingtoniga

Tänavu märtsikuus Washingtoni eestvedamisel loodud, peamiselt narkokartellide vastu sihitud sõjaline ühendus “Ameerikate Kilp” koosneb peamiselt Trumpi administratsiooniga joondunud valitsustest: Argentina, Tšiili, Peruu, Ecuador, Paraguay, Boliivia ja Colombia. Seni on lisaks Brasiiliale jäänud kilbist välja viimased suuremad riigid Mehhiko ja Uruguay. Flávio võidu korral tahaks uus president Ameerika Kilbiga liituda.

Bolsonaro võit tähendaks riigi parempööret ja liikumist konservatiivse poliitika suunal. Praeguseni on vasakpoolne Brasiilia välispoliitika toetunud strateegilisele autonoomiale ja mitmesuunalisele liitlassuhete hoidmisele. Bolsonaro võidu korral ei pruugi jääda riik enam niivõrd autonoomseks. Samuti võivad muutuda suhted BRICS-i ning Globaalse Lõunaga. 

Flávio võidu korral tahaks uus president Ameerika Kilbiga liituda.

Valimiste eel on Flávio rõhutanud oma häid suhteid Trumpiga ning kinnitanud, et Brasiilia peab sõlmima Washingtoniga paremaid kokkuleppeid, sealhulgas haruldaste muldmetallide valdkonnas. Ehkki Trump ühtki kandidaati ametlikult toetanud ei ole, nimetas too esimese vooru järel Flávio tulemust väga-väga suureks võiduks. 

Vastuolusid on tekitanud ka valimiskampaania sotsiaalmeedias. Lula kampaaniameeskond süüdistab Metat oma sisu teadlikus piiramises Instagramis, WhatsAppis ja Facebookis ning Flávio profiilide ja kanalite eelistamises. Süüdistuse kohaselt ilmusid Lula postitused piiratud levikuga, ilma helita, kiirendatult või ilma reageerimis- ja jagamisvõimalusteta. Juhtum jõudis Brasiilia kõrgeimasse valimiskohtusse, mis kohustas Metat hoiduma mõlema kandidaadi sisu põhjendamatust piiramisest teise vooru lõpuni ning tagama, et tööriist Meta AI ei eelistaks kumpagi kandidaati. Lula kampaaniameeskond pöördus teemaga ka ÜRO sõnavabaduse eriraportööri, Brasiilia peaprokuröri ja Föderaalpolitsei poole.

Lahing häälte pärast

Kahe kandidaadi esimese vooru häälte vahe oli ligi 2,2 miljonit häält. Nüüd käib võistlus eelkõige valijate üle, kes hääletama ei läinud või esimeses voorus mõne teise kandidaadi poolt hääletasid. 33 miljonit brasiillast esimeses voorus ei osalenud. Sellele lisaks üritavad kandidaadid meelitada 16–17-aastaseid noori ja üle 70-aastaseid eakaid, kes erinevalt ülejäänutest ei ole kohustatud hääletama. 

Samuti püütakse enda poolele võita esimeses voorus langenud kandidaatide valijad, keda oli 8 protsenti ehk ligikaudu üheksa miljonit inimest. Lula vajaks neist umbes 60 protsenti. Quaesti septembriküsitluse järgi kaldub see rühm aga pigem Bolsonaro poole.

Rio de Janeiro poliitilise konsultandi Thomas Traumanni sõnul võivad määravaks saada kummagi kandidaadi või nende liitlaste viimase hetke vead.

Laimamisest pungil kampaania 

Ükski viga ei jää valijatel märkamata. Mõlemal kandidaadil on palju tuliseid vastaseid. Küsitluse järgi ei hääletaks kunagi Lula poolt 46 protsenti, Bolsonaro poolt seevastu 43 protsenti inimesi. Enne esimest vooru oli sisulist vaidlust kandidaatide vahel vähe. Lula jättis kõik debatid vahele ja Flávio taganes 1. oktoobril TV Globo debatist, mis jäeti seetõttu ära. See-eest kujunes 18. oktoobri õhtul São Paulos toimunud valimiste teise vooru esimene televisioonidebatt (teine debatt toimub 23. oktoobril) väga teravaks ning isiklikuks, keskendudes mõlema kandidaadi ja nende perekonnaliikmete ümber käivatele uurimistele ja kohtuasjadele. 

Bolsonaro leeri peamine argument Lula vastu on Töölispartei varasemad korruptsiooniskandaalid, sealhulgas Lula endaga seotud 580-päevane vangistus ning tema poja Fábio Luísi vastu esitatud korruptsioonisüüdistused. Samas pole puhas ka korruptsioonivastast võitlust lubava Flávio endi leer. Teda seostatakse pankur Daniel Vorcaroga, keda uuritakse rahapesus ja korruptsioonis seoses Jair Bolsonarost tehtava filmi rahastamisega. Flávio asepresidendikandidaadile Alfredo Gasparile on esitatud kuriteoteade alaealise vägistamiskahtlusega ning Flávio vend Eduardo varjab ennd USA-s Brasiilia Ülemkohtu vahistamiskäsu eest. 

Lisaks on Bolsonaro pere haare poliitikas erakordselt suur: kuni koduarestis istuv Jair Bolsonaro ise poliitikas osaleda ei saa, pürgivad tema abikaasa ja poeg senatisse ning noorim poeg ja vend esindajatekotta.

18. oktoobri õhtul São Paulos toimunud valimiste teise vooru esimene televisioonidebatt kujunes väga teravaks ning isiklikuks.

Kandidaadid ei hoia ennast tagasi ka isiklikes rünnakutes. Lula on nimetanud Bolsonarot inimeseks, kes ei sobiks isegi ehitusplatsile objektijuhiks, samas kui Bolsonaro tõdes, et brasiillased ei suuda Lulat enam lihtsalt taluda. Rünnakute kõrval püüab Bolsonaro kujundada endast usaldusväärset liidrit. Ühes hiljutises intervjuus väitis ta, et lubab vaid seda, mida suudab täita, kuid kinnitas kohe seejärel populistlikult, et “paneb raha taas brasiillaste taskutesse” ja “tagab neile turvalisuse”.

Pärast esimest vooru on korraldatud mitmeid toetusavaldusi. 7. oktoobril kogunesid Rio de Janeiros tuhanded õpilased. Järgmisel päeval toimusid toetusavaldused veel 13 osariigis ja föderaalringkonnas. Kõneldi hariduse, demokraatia ja konservatiivse laine hirmust. Veel olulisem oli Senati hääletus 14. oktoobril, mis kaotas 6-päevase töönädala ja vähendas nädalatunde 44-lt 40-le ilma palgakärpeta. Selle poolt hääletas ka Flávio, kes oli varem muudatuse vastu olnud. 

Vastandlik välispoliitika

Flávio head suhted Ameerika Ühendriikidega ei pruugi tähendada koostöö kaugenemist Hiinaga. Eelmisel aastal oli Hiina Brasiilia suurim kaubanduspartner, samas kui müük USA-sse vähenes. RUSI uurija Daniela Portella Sampaio hinnangul oleks investeeringute nihutamine Hiinalt USA-le, eriti kriitiliste mineraalide vallas, Flávio ajal raske. Samas oleks raske ka Hiina investeeringute laiendamine Lula ajal, kuna Lula on sellele vastu.

Kandidaatide valimisprogrammid näitavad erinevaid välispoliitika suundasid. Flávio kavatseb prioriteediks seada USA, Iisraeli ja Argentina, kuid “läbi rääkida kõigiga, Hiinast Euroopa Liiduni”. Samuti plaanib ta liituda OECD-ga. Lula seab aga esikohale Globaalse Lõuna, BRICS-i, Lõuna-Ameerika, Euroopa ning Mercosuri. 

Euroopa jaoks on oluline tänavu maist kehtima hakanud kaubanduslepe Mercosuriga, kuhu kuulub ka Brasiilia. Lula programm lubab Mercosuri süvendada. Oma valimiskampaania ajal on Flávio rääkinud Brasiilia “vabastamisest Mercosuri kütkeist”, valimisprogrammis Mercosuri aga ei mainita. Mercosurist lahkumine poleks ka lihtne ega kiire, kuna tähendaks Brasiilia majandusele kahju. 

Eesti ja Brasiilia suhted on tagasihoidlikud, kuid taas elavnemas. Just tänavu aastal avas Eesti Brasílias saatkonna, mis oli alates 2016. aastast suletud olnud. Mercosuri partnerluslepingule kirjutas Eesti alla 25. märtsil 2026 ja see ootab veel Riigikogu ratifitseerimist. 

Brasiilia valimiste lisaaeg otsustab riigi geopoliitilise kursi: kas Lõuna-Ameerika suurim majandus püsib iseseisva suurriigina või nihkub sinise laine harjal USA orbiiti.