Aimar Ventsel
Autor
Aimar Ventsel
Tartu Ülikooli etnoloog ja RKK Eesti Välispoliitika Instituudi koosseisuväline teadur
Teemad:
Viimati uuendatud: 27. mai 2021, 17:47

Moskva suhtub provintsidesse üleolevalt ja patroneerivalt.

Nr 201 • August 2020

President Nazarbajevi valitsemisaeg on parem alternatiiv eesootavale määramatusele, usuvad kasahhid.

Nr 187 • Märts 2019

Kasahhid identifitseerivad ennast pigem läbi islamimaailma.

Nr 177 • Mai 2018

Televisioon ulatub hiiglaslikul territooriumil igasse kolkakülla.

Nr 151 • Märts 2016

Kasahstanis kaksikjuhtimise lõppemiseni viinud sündmustel on mitu kihistust, neist osa on tähtsad Kasahstanile, teised aga tervele piirkonnale, kus oma huvid on nii Venemaal, Hiinal, Euroopa Liidul, Indial, Türgil kui ka teistel riikidel.

Nr 208 • Veebruar 2022

Eesti saaks Arktikas aidata digilahendustega energiasäästlike ja ilmastikuoludele vastu pidavate ehitiste väljatöötamisel. Lisaks on Eesti unikaalne soome-ugri liikumise keskusena. Esmalt vajab Eesti aga Arktika strateegiat ja selle rahastust.

Nr 205 • Mai 2021

Inimõiguste eest seismine pole nii lihtne, kui väljastpoolt paistab.

Nr 197/198 • Veebruar 2020

Võidujooksu külmkapi ja televiisori vahel võidaks televiisor.

Nr 171 • November 2017

Artikleid Kasahstani poliitikast suudaks kõige paremini kommenteerida Hardo Aasmäe. Oli ta ju 1980. aastate lõpul tollase Kasahhi NSV esimese sekretäri parem käsi, kellele Nazarbajev suisa teise sekretäri kohta pakkus. Nii et vastiseseisnunud Kasahstan oleks äärepealt saanud endale eestlasest peaministri. Minu jaoks olid jutuajamised kolleeg Aasmäega silmiavavad ja panid mind sekundaarset kirjandust otsima ning mu enda märksa lühiajalisemat kogemust selle riigi ja ühiskonnaga korralikult läbi mõtlema.

Nr 151 • Märts 2016

Vangilaagrite mälestamine on saanud Kasahstanis tasakaalustavaks aktiks.

Nr 141 • Mai 2015

Rumeenia saab hästi läbi Türgiga ja üritab võidelda Vene propagandaga Moldovas.

Nr 199 • Aprill 2020
Anton Shekhovtsov. Russia and the Western Far Right. Tango Noir. Routledge, 2017. 294 lk

2017. aastal ilmus prestiižikalt Routledge’i kirjastuselt Ukraina päritolu ja praegu Viinis resideeruva Anton Šehhovtsovi (Shekhovtsov) raamat „Russia and the Western Far Right. Tango Noir”.

Nr 195 • November 2019
Florian Hartleb. Einsame Wölfe. Der neue Terrorismus rechter Einzeltäter. Hoffmann und Campe Verlag GmbH, 2018. 256 lk

Mis ühendab inimesi nagu Uwe Mundlos, Uwe Böhnhardt, Beate Zschäpe, David Sonboly, William Atchison, Pekka-Eric Auvinen ja Anders Breivik? Enamikku neist nimedest oleme me vaevalt kuulnud ja kui olemegi, siis kohe ka unustanud.

Nr 192 • August 2019
Shaun Walker. The Long Hangover. Putin’s new Russia and the Ghost of the Past. Oxford University Press, 2018. 288 lk

Ajakirjanikke on muidugi igasuguseid, kuid väliskorrespondentide suhtes on mul austus.

Nr 188 • Aprill 2019
Lev Gumiljov. Etnogenees ja Maa biosfäär. Tõlkinud Peeter Villmann. Ilmamaa, 2018. 848 lk.

Hiljuti ilmus eesti keeles Ilmamaa kirjastuse väljaandena vene ajaloolase, etnograafi ja geograafi Lev Gumiljovi tähtteos „Etnogenees ja Maa biosfäär“ koos järelsõnaga Peeter Ernitsalt.

Nr 181 • Oktoober 2018
Mark Galeotti. The Vory: Russia’s Super Mafia. Yale University Press, 2018. 326 lk.

Mark Galeotti nimi Venemaa tundjana ja analüütikuna peaks olema üldtuntud. Praegu on Galeotti Prahas asuva rahvusvaheliste suhete instituudi uurija, varem on ta olnud seotud nimekate Briti ja USA ülikoolidega ning olnud külalisprofessor ka MGIMOs. Kuid ilmselt vähesed teavad, et viimased kakskümmend viis aastat on Galeotti tegelenud Vene organiseeritud kuritegevuse uurimisega ja see töö on nüüd vormistatud 326-leheküljeliseks raamatuks.

Nr 178/179 • Juuni 2018
Tania Kambouri. Saksamaa vilkurivalgel. Politseiniku appihüüd. Hea Lugu, 2016. 208 lk. Tõlkinud Piret Pääsuke, toimetanud Maris Makko

Selle raamatuarvustuse kirjutamise hetkel olen Tbilisis ja just eile lugesin BBCst uudist islamiäärmusluse impordist Rootsi. Miks ma seda mainin? BBC loos mainiti, et üks migrantide getolaadsete rajoonide tekke ning islamiäärmusluse leviku põhjusi on politsei krooniline alarahastus ja alamehitatus. See on ka üks raamatu läbivaid argumente. Väga paljud reformid politsei töö efektiivsemaks muutmisel, mida Tania Kambouri oma teoses ette paneb, tehti Gruusias ära president Mihheil Saakašvili ajal – näiteks kehakaamerate kandmine ja kaasaegse tööõhkkonna loomine. Ning kindlasti tuleks ka Eesti Vabariigi politseinikel selles raamatus väga palju tuttavat ette.

Nr 158 • Oktoober 2016
Мы не немы: Антропология протеста в России 2011–2012 годов. (e.k: Me ei ole tummad. 2011. ja 2012. aastal Venemaal aset leidnud protestide antropoloogia). Koostanud Aleksandra Arhipova, Mihhail Aleksejevski. Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus (Научное издательство ЭЛM), 2014. 336 lk.

Ma ise olen olnud ühe selle raamatu ajalooga seotud seiga toimumise juures. See kogumik anti välja Tartus, sest koostajad ei leidnud Venemaal ühtegi kirjastust, mis oleks 2014. aastal soostunud raamatut üllitama. Abiks tuli Eesti Kirjandusmuuseum ja me istusime ühel novembrikuu õhtul Tartus baaris ning ootasime kõnet. Nimelt sõitsid väljaandjad autoga Tartusse, peitsid hulga raamatuid autosse laste asjade vahele ning vedasid salakaubana Venemaale. Kui nad olid ohutult üle piiri saanud, siis nad helistasid meile. Mul tekkisid assotsiatsioonid lapsepõlves loetud lugudest, kus kangelaslikud bolševikud keelatud kirjandust Venemaale smugeldasid.

Nr 144 • August 2015