Millised on Venemaa Kaug-Ida protestide tagamaad
Moskva suhtub provintsidesse üleolevalt ja patroneerivalt.
Paigalseisev Kasahstan
President Nazarbajevi valitsemisaeg on parem alternatiiv eesootavale määramatusele, usuvad kasahhid.
Miks Kasahstanist ei tule Venemaa kolooniat?
Kasahhid identifitseerivad ennast pigem läbi islamimaailma.
Taanduv riik Venemaal
Televisioon ulatub hiiglaslikul territooriumil igasse kolkakülla.
Kasahstani verine jaanuar ja võidujooks Kesk-Aasiale
Kasahstanis kaksikjuhtimise lõppemiseni viinud sündmustel on mitu kihistust, neist osa on tähtsad Kasahstanile, teised aga tervele piirkonnale, kus oma huvid on nii Venemaal, Hiinal, Euroopa Liidul, Indial, Türgil kui ka teistel riikidel.
Eesti huvid Arktika võidujooksus
Eesti saaks Arktikas aidata digilahendustega energiasäästlike ja ilmastikuoludele vastu pidavate ehitiste väljatöötamisel. Lisaks on Eesti unikaalne soome-ugri liikumise keskusena. Esmalt vajab Eesti aga Arktika strateegiat ja selle rahastust.
Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna võlu ja valu
Inimõiguste eest seismine pole nii lihtne, kui väljastpoolt paistab.
Miks venelased ei mässa?
Võidujooksu külmkapi ja televiisori vahel võidaks televiisor.
Mida lugeda välja Kasahstanist
Artikleid Kasahstani poliitikast suudaks kõige paremini kommenteerida Hardo Aasmäe. Oli ta ju 1980. aastate lõpul tollase Kasahhi NSV esimese sekretäri parem käsi, kellele Nazarbajev suisa teise sekretäri kohta pakkus. Nii et vastiseseisnunud Kasahstan oleks äärepealt saanud endale eestlasest peaministri. Minu jaoks olid jutuajamised kolleeg Aasmäega silmiavavad ja panid mind sekundaarset kirjandust otsima ning mu enda märksa lühiajalisemat kogemust selle riigi ja ühiskonnaga korralikult läbi mõtlema.
Kuidas mäletab GULAGi Kasahstan
Vangilaagrite mälestamine on saanud Kasahstanis tasakaalustavaks aktiks.
Traian Băsescu: on selge, et Venemaa on ohuks kõikidele Musta mere riikidele
Rumeenia saab hästi läbi Türgiga ja üritab võidelda Vene propagandaga Moldovas.
Kremli kasulike idiootide käsiraamat
2017. aastal ilmus prestiižikalt Routledge’i kirjastuselt Ukraina päritolu ja praegu Viinis resideeruva Anton Šehhovtsovi (Shekhovtsov) raamat „Russia and the Western Far Right. Tango Noir”.
Üksiku hundi lugu
Mis ühendab inimesi nagu Uwe Mundlos, Uwe Böhnhardt, Beate Zschäpe, David Sonboly, William Atchison, Pekka-Eric Auvinen ja Anders Breivik? Enamikku neist nimedest oleme me vaevalt kuulnud ja kui olemegi, siis kohe ka unustanud.
Hea raamat Venemaast huvitunuile
Ajakirjanikke on muidugi igasuguseid, kuid väliskorrespondentide suhtes on mul austus.
Kaasaegse eurasianismi alustekst
Hiljuti ilmus eesti keeles Ilmamaa kirjastuse väljaandena vene ajaloolase, etnograafi ja geograafi Lev Gumiljovi tähtteos „Etnogenees ja Maa biosfäär“ koos järelsõnaga Peeter Ernitsalt.
Venemaa vargamaailma ajalugu
Mark Galeotti nimi Venemaa tundjana ja analüütikuna peaks olema üldtuntud. Praegu on Galeotti Prahas asuva rahvusvaheliste suhete instituudi uurija, varem on ta olnud seotud nimekate Briti ja USA ülikoolidega ning olnud külalisprofessor ka MGIMOs. Kuid ilmselt vähesed teavad, et viimased kakskümmend viis aastat on Galeotti tegelenud Vene organiseeritud kuritegevuse uurimisega ja see töö on nüüd vormistatud 326-leheküljeliseks raamatuks.
Naispolitseiniku karm sõnum
Selle raamatuarvustuse kirjutamise hetkel olen Tbilisis ja just eile lugesin BBCst uudist islamiäärmusluse impordist Rootsi. Miks ma seda mainin? BBC loos mainiti, et üks migrantide getolaadsete rajoonide tekke ning islamiäärmusluse leviku põhjusi on politsei krooniline alarahastus ja alamehitatus. See on ka üks raamatu läbivaid argumente. Väga paljud reformid politsei töö efektiivsemaks muutmisel, mida Tania Kambouri oma teoses ette paneb, tehti Gruusias ära president Mihheil Saakašvili ajal – näiteks kehakaamerate kandmine ja kaasaegse tööõhkkonna loomine. Ning kindlasti tuleks ka Eesti Vabariigi politseinikel selles raamatus väga palju tuttavat ette.
Eestisse smugeldatud kogumik Venemaast kõneleb absurdist
Ma ise olen olnud ühe selle raamatu ajalooga seotud seiga toimumise juures. See kogumik anti välja Tartus, sest koostajad ei leidnud Venemaal ühtegi kirjastust, mis oleks 2014. aastal soostunud raamatut üllitama. Abiks tuli Eesti Kirjandusmuuseum ja me istusime ühel novembrikuu õhtul Tartus baaris ning ootasime kõnet. Nimelt sõitsid väljaandjad autoga Tartusse, peitsid hulga raamatuid autosse laste asjade vahele ning vedasid salakaubana Venemaale. Kui nad olid ohutult üle piiri saanud, siis nad helistasid meile. Mul tekkisid assotsiatsioonid lapsepõlves loetud lugudest, kus kangelaslikud bolševikud keelatud kirjandust Venemaale smugeldasid.