Jäta menüü vahele
Nr 151 • Märts 2016

Mida lugeda välja Kasahstanist

Artikleid Kasahstani poliitikast suudaks kõige paremini kommenteerida Hardo Aasmäe. Oli ta ju 1980. aastate lõpul tollase Kasahhi NSV esimese sekretäri parem käsi, kellele Nazarbajev suisa teise sekretäri kohta pakkus. Nii et vastiseseisnunud Kasahstan oleks äärepealt saanud endale eestlasest peaministri. Minu jaoks olid jutuajamised kolleeg Aasmäega silmiavavad ja panid mind sekundaarset kirjandust otsima ning mu enda märksa lühiajalisemat kogemust selle riigi ja ühiskonnaga korralikult läbi mõtlema.

Aimar Ventsel
Aimar Ventsel

Tartu Ülikooli etnoloog ja RKK Eesti Välispoliitika Instituudi koosseisuväline teadur

Kasahhi sõdurid valmistuvad rahvusvaheliseks taktikaliseks õppuseks Stepikotkas. Foto: Reuters/Scanpix

Diplomaatias ilmuvates tekstides on tunda fookust president Nazarbajevile. Nazarbajevit ei tasu üle idealiseerida, aga ta ongi hästi populaarne riigijuht. Kasvõi juba sellepärast, et Kasahstan on ainukene endine nõukogude Kesk-Aasia riik, kus pole olnud kodusõdasid, veriseid etnilisi konflikte ja massilisi tapmisi. Ja selle nimel andestab rahvas talle palju. Seega, teatud määral Nazarbajev ongi Kasahstan.

Kasahhidega suheldes selgub ruttu, et idamaalasliku elegantsiga väldivad nad otseseid konfrontatsioone. Nii pole autorid mainitud seda, kuidas Kasahstan tegelikult laveerib Venemaa ja Euroopa Liidu vahel või kuidas Nazarbajev lubas Euraasia Liidust välja astuda, kui see majanduslikult kahjulikuks osutub. Nazarbajev tegelikult usub ka, et see maa on loodud Euraasia keskuseks ja sellele annab tunnistust lühike jalutuskäik Almaty kesklinnas: kõik suuremad Ida ja Lääne pangad ning paljud kontsernid on oma esindustega olemas. See kõik aga nõuab väga paindlikut poliitikat asjaajamises Hiina, Venemaa ja Euroopa riikidega. Sellepärast ongi Kasahstan liitunud muljeltavaldavalt suure arvu rahvusvaheliset organisatsioonidega. Samas, johtuvalt mitmesuunalisest orientatsioonist tuleb Kasahstani politoloogide ühedimensioonilistesse kirjutistesse suhtuda ettevaatlikult. Palju vaikitakse neis kirjutistes lihtsalt maha.

Tänu kolleeg Aasmäele taipasin ma lõplikult, et Nazarbajevi puhul tuleb vaadata tema tegemisi, aga mitte kuulata ta sõnu. Politoloogid väidavad et Nazarbajev oli kõige oportunustlikum nõukogude liiduvabariigi juht, sest Kasahstan astus viimasena Nõukogude Liidust välja. Aasmäe jutu järgi sõnas Nazarbajev: “Liit variseb niikuinii kokku, meil on aga Põhja-Kasahstanis vene probleem.”

2014. aasta märtsis sarjas Nazarbajev oma kõnedes bandeeralasi, ent Kasahstanis korraldati kohe mastaapsed sõjaväemanöövrid. Sama ja järgmise aasta 7. mai (Kasahstani päev ristatud Võidupühaga) paraad oli riigi sõjalise võimsuse pompöösne demonstratsioon. Ka jaanuaris algasid Kasahstanis suured õppused. Восток, дело тонкое!

Seotud artiklid