Mida lugeda välja Kasahstanist
Artikleid Kasahstani poliitikast suudaks kõige paremini kommenteerida Hardo Aasmäe. Oli ta ju 1980. aastate lõpul tollase Kasahhi NSV esimese sekretäri parem käsi, kellele Nazarbajev suisa teise sekretäri kohta pakkus. Nii et vastiseseisnunud Kasahstan oleks äärepealt saanud endale eestlasest peaministri. Minu jaoks olid jutuajamised kolleeg Aasmäega silmiavavad ja panid mind sekundaarset kirjandust otsima ning mu enda märksa lühiajalisemat kogemust selle riigi ja ühiskonnaga korralikult läbi mõtlema.
Diplomaatias ilmuvates tekstides on tunda fookust president Nazarbajevile. Nazarbajevit ei tasu üle idealiseerida, aga ta ongi hästi populaarne riigijuht. Kasvõi juba sellepärast, et Kasahstan on ainukene endine nõukogude Kesk-Aasia riik, kus pole olnud kodusõdasid, veriseid etnilisi konflikte ja massilisi tapmisi. Ja selle nimel andestab rahvas talle palju. Seega, teatud määral Nazarbajev ongi Kasahstan.
Kasahhidega suheldes selgub ruttu, et idamaalasliku elegantsiga väldivad nad otseseid konfrontatsioone. Nii pole autorid mainitud seda, kuidas Kasahstan tegelikult laveerib Venemaa ja Euroopa Liidu vahel või kuidas Nazarbajev lubas Euraasia Liidust välja astuda, kui see majanduslikult kahjulikuks osutub. Nazarbajev tegelikult usub ka, et see maa on loodud Euraasia keskuseks ja sellele annab tunnistust lühike jalutuskäik Almaty kesklinnas: kõik suuremad Ida ja Lääne pangad ning paljud kontsernid on oma esindustega olemas. See kõik aga nõuab väga paindlikut poliitikat asjaajamises Hiina, Venemaa ja Euroopa riikidega. Sellepärast ongi Kasahstan liitunud muljeltavaldavalt suure arvu rahvusvaheliset organisatsioonidega. Samas, johtuvalt mitmesuunalisest orientatsioonist tuleb Kasahstani politoloogide ühedimensioonilistesse kirjutistesse suhtuda ettevaatlikult. Palju vaikitakse neis kirjutistes lihtsalt maha.
Tänu kolleeg Aasmäele taipasin ma lõplikult, et Nazarbajevi puhul tuleb vaadata tema tegemisi, aga mitte kuulata ta sõnu. Politoloogid väidavad et Nazarbajev oli kõige oportunustlikum nõukogude liiduvabariigi juht, sest Kasahstan astus viimasena Nõukogude Liidust välja. Aasmäe jutu järgi sõnas Nazarbajev: “Liit variseb niikuinii kokku, meil on aga Põhja-Kasahstanis vene probleem.”
2014. aasta märtsis sarjas Nazarbajev oma kõnedes bandeeralasi, ent Kasahstanis korraldati kohe mastaapsed sõjaväemanöövrid. Sama ja järgmise aasta 7. mai (Kasahstani päev ristatud Võidupühaga) paraad oli riigi sõjalise võimsuse pompöösne demonstratsioon. Ka jaanuaris algasid Kasahstanis suured õppused. Восток, дело тонкое!
Seotud artiklid
Punane kaart igale kodanikule ehk Põhja-Korea filmitööstusest Brigitte Weichi “Neli, viis, kuus” näitel
Kui süsteemikriitilisi filme on Põhja-Koreast tehtud lugematul arvul, siis vähe on selliseid lääne filme, mis on tehtud koostöös Põhja-Korea enda filmitööstusega. Üks selline on Austria režissöör Brigitte Weichi linateos “Neli, viis, kuus” (“... ned, tassot, yossot …”), mis räägib Põhja-Korea jalgpallinaiskonnast. Diktatuuri argielu kujutav film on ilmekaks näiteks, kuidas Põhja-Koreas ei imiteeri mitte kunst elu, vaid elu kunsti.
Julija Matsak: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, USA sisepoliitika, 2024. aasta valimismaraton, Jeemeni konfliktikolle
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurid annavad ülevaate viimase ja ees ootava nädala tähtsamatest välis- ja julgeolekupoliitilistest sündmustest ja protsessidest. Ukraina: õhukaitse …
Ivan U. Klyszcz: Ukraina otsib uusi sõpru
Ukraina diplomaatia on usinalt hoidnud kogu maailma tähelepanu Venemaa agressioonil. Uusi partnereid leitakse ka niinimetatud globaalsest lõunast. Mõned mitte-lääne riigid võivad olla Ukrainat toetanud relvade või demineerimise õpetamisega. On selge, et Ukraina toob enda poole uusi riike mitte surve, vaid taktitundega.
Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.
India-Vene suhted India ja Vaikse ookeani piirkonnas
Sõda Ukrainas raputas rahvusvahelist korda. Venemaa suhetes India ja teiste tähtsamate riikidega India ja Vaikse ookeani piirkonnas saabus otsustav silmapilk aga juba kaheksa aastat enne praegust sissetungi, nimelt Krimmi annekteerimisega 2014. aastal, mis viis Venemaa aina süveneva isoleerumiseni läänest. Eriti USA-ga suhete halvenemine on sundinud Moskvat itta pöörduma ning elavdama kahepoolseid suhteid Hiina, aga vähemal määral ka Indiaga. India tähtsus vääribki eraldi vaatlemist.