Jäta menüü vahele
Rubriik

Analüüs

Filtrid:

Sõda, rahu ja veto: väikeriigil on ÜRO Julgeolekunõukogus oma koht

ÜRO Julgeolekunõukogul on tugev mõju rahvusvahelistele suhetele, kuid väikeriikidel tuleb seal pidevalt võidelda oma koha eest, sest alalised liikmed ei kõhkle kasutamast vetoõigust. Äsja julgeolekunõukogu valitud liikmeks olnud Eesti pälvis austuse järjepideva tähelepanu hoidmise eest oma regiooni kriisidel, milleks Ukraina kõrvale tõusis Valgevene. Kuigi neil teemadel jäid resolutsioonid sündimata, siis julgeolekunõukogu kõige kaalukamate otsuse kirjutamisel sai Eesti käe valgeks.

12. jaanuar 2022

Kohalikud valimised ei toonud Gruusia ägedasse sisepoliitilisse heitlusse rahu

Viimaste aastate äge sisepoliitiline heitlus jättis pitseri ka hiljutistele Gruusia kohalike omavalitsuste valimistele, mis kujunesid kahe suurima partei - valitsuspartei Georgian Dream (GD, Gruusia Unistus) ja opositsioonilise United National Movement’i (UNM, Ühendatud Rahvuslik Liikumine) - proovikiviks. Kuigi võidu noppis esialgsetel andmetel GD ning korralduslikult võib valimised õnnestunuks hinnata, ei toonud need poliitilisse vastasseisu loodetud rahunemist.

9. detsember 2021
Barbadose vabariigi president Dame Sandra Mason tunnustas oma ametisse vannutamise tseremoonial Ühendkuningriigi Prints Charlesi Barbadose vabaduse orgeniga. 30. novembrist 2021 ei kuulu Barbados enam Briti Rahvaste Ühendusse, mille riigipea on kuninganna Elizabeth II.

Barbadose keerulised valikud teel vabariiklusele

Barbados on tänasest, 30. novembrist 2021 vabariik. Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II ei ole enam saareriigi riigipea, sajandeid kestnud kolonialismiajastu on lõplikult selja taha jäetud ning riik ei lase enam kahelda oma valitsemisvõimes, nagu seisab aasta tagasi avaldatud vabariigi väljakuulutamise kavatsuses. Kuid miks just nüüd, Barbadose iseseisvuse 55. aastapäeval kuulutada välja vabariik? Ja kas Londoni mõjuvõim võib asenduda Hiina omaga?

30. november 2021
TASS/Scanpix

Ameerika juhtroll NATOs: konarlik naasmine, ent kindel tulevik

Ameerika Ühendriigid on NATOs küll tagasi, ent Euroopa suhtub USA kestvasse ja siirasse pühendumusse endistviisi ebalevalt. Joe Bideni administratsioonil on NATO tulevikuks aga selge plaan, kuid selle elluviimiseks tuleb veenda ka liitlasi teisel pool Atlandit.

Nr 207 • November 2021
EPA/Scanpix

Miks AUKUS tekkis? Sest maailm on nüüd teistsugune

Prantsusmaad pahandanud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kokkulepe on palju enamat kui allveelaevatehing, sest märgib väiksemate liitude esiletõusu ja tähtsuse kasvu ajal, mil suuremad liidud ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega.

Nr 207 • November 2021
Reuters/Scanpix

NATO ja Venemaa vastasseis Musta mere piirkonnas

Musta mere regioonis võib oodata rohkem ja ulatuslikumaid Venemaa provokatsioone, mis sunnib NATOt ja sealseid liitlasi toime tulema keerukate hübriidsõja meetoditega.

Nr 207 • November 2021
Reuters/Scanpix

Ülihelikiirusega relvad: kiired, vihased … ja asjatud?

Väidetavad imerelvad ei too sõjandusse pööret, ent ohutaju moonutades avaldavad rahvusvahelisele julgeolekustabiilsusele negatiivset mõju ning võivad vallandada tuumavõidurelvastumise.

Nr 207 • November 2021
AP/Scanpix

Ameerika päikesepaiste pimestav jõud – kümme aastat viimase USA sõduri lahkumisest Iraagist

Et mõista, kuidas oodatud kiire ja võiduka sõja asemel jõudsid Ameerika Ühendriigid Iraagis ohvriterohke verevalamiseni, mis nõudis ligi viie tuhande liitlasvägede sõduri seas ka kahe Eesti kaitseväelase elu, tuleb vaadata piirkonda laiemalt.

Nr 207 • November 2021
AFP/Scanpix

Elutähtsa taristu kaitsmine muutuvas julgeolekukeskkonnas Norra ja Balti riikide näitel

Keerulisi kaitsesüsteeme ei arendata kunagi välja korraga ja lõplikult, need on alati väljatöötamisel ja peavad kohanema muutuvate sise- ja välisoludega.

Nr 207 • November 2021
Hiina president Xi Xinping vaatab vastu hiiglaslikult reklaamtahvlilt kirjaga „Aitäh, vend Xi“ Belgradi väljakul. Reklaami rahastas valitsusmeelne Serbia tabloidväljaanne.

COVID-19 ja Euroopa strateegilise autonoomia otsingud

Üks viirus on muutnud maailma võimupoliitikat. Euroopa Liidul tuleb seetõttu mitte ainult multilateraalset korda elus hoida, vaid edendada multipolaarset maailma, kasvades ise arvestatavaks jõuks teiste suurvõimude seas.

Nr 206 • August 2021
Puutumatud ei ole ka kommunistid. Kommunistliku partei toetajad kogunesid augusti algul Venemaa ülemkohtu ette, kui kohus arutas Pavel Grudinini üleriiklikust valimisnimekirjast eemaldamise otsuse apellatsiooni.

Lootusetuse vastumürk on valima minemine

Seda, kes pääseb sügisel riigiduumasse, mõjutavad enim Venemaa mõisteski enneolematud piirangud valimistel kandideerimiseks. Lihtsaim ja ohutuim vastuhakk on valima minemine.

Nr 206 • August 2021

Venemaa strateegiliste kavatsuste jänesehaagid

Mitmehäälse Venemaaga toimetulek on keeruline ülesanne, sest iga vahejuhtum võib üsna lihtsalt võtta poliitilise tooni ja riikide suhteid kahjustada. Ometi pakub selline olukord ka võimalusi.

Nr 206 • August 2021

Kesk-Aasia keset Vene ja Hiina pingeid

Kesk-Aasia majandusruum ja geopoliitiline asend muudavad piirkonna nii Venemaale kui Hiinale hindamatuks. Kuna kahe suurjõu suhted tulevikus ilmselt halvenevad, jätab see Kesk-Aasia keset pingeid. Euroopa Liit saaks pakkuda Kesk-Aasiale sel keerulisel ajal hädavajalikku partnerlust.

Nr 206 • August 2021

Otsustavad valimised otsustusvõimetul Saksamaal

Sel suvel on Euroopas paljude silmad pööratud Saksamaale. Pole ka ime, sest 26. septembril toimuvad föderaalvalimised lõpetavad Angela Merkeli 16-aastase Saksamaa valitsemise ajastu. Peale selle ei ole föderaalvalimistel aga suurt midagi kindlat.

Nr 206 • August 2021
Covid-19 pandeemia tõttu suletud Rootsi ja Norra piir. Covid-19 kriisi ajal on enamik Põhjamaade sisepiire täiesti kinni olnud. See on tõsine tagasilöök senisele piiritõkete eemaldamisele ja piirideta Põhjamaa ambitsioonile.

Põhjamaade koostööd vaevab poliitiline kaalukaotus

Ühised väärtused ja huvid on Põhjamaid koostöösse põiminud enam kui pool sajandit, see on üks vanimaid piirkondliku suhtluse vorme Euroopas. Mitmeid maailmas tuntud edulugusid kogunud koostööd pärsib praegu aga poliitiline kaalukaotus, mis eriti valusalt tuli ilmsiks Covid-19 pandeemia ajal. Tulevik ei ole siiski ainult süngetes toonides.

Nr 205 • Mai 2021
Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi, Soome, Taani juhtidel on kombeks kohtuda enne Euroopa Ülemkogu istungeid, et oma seisukohti jagada ja selgitada. Pildil kohtumine 2019. aasta juunist.

Põhjala-Balti piirkond – hoomamatult tähtis

Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema.

Nr 205 • Mai 2021
Normandia neliku kohtumine Pariisis 2019. aastal. Venemaa on loonud süsteemi, mis võimaldab tal jäljendada õiguspäraseid ja rahvusvaheliselt tunnustatud konflikti lahendamise mehhanisme ja vähendada konfliktides osalemise kulusid, samal ajal kontrollides läbirääkimiste kulgu ja päevakorda. Vasakult paremale: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa president Vladimir Putin.

Venemaa poliitika postsovetliku ruumi „koostööle“ sundimiseks

Venemaa on loonud postsovetlike konfliktide lahendamiseks töökindla ja tõhusa mudeli, mis teenib edukalt Kremli eesmärke. Kui Euroopa Liit ja lääneriigid soovivad olukorda parandada, tuleb neil lõpetada selle mudeli seadustamine ning võtta kasutusele poliitikad, mis muudavad selle Venemaale kulukaks.

Nr 205 • Mai 2021

Kriis taandudes laskub Ukrainale ebaselguse udu

Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu 22. aprilli teadaanne, et Venemaa tõmbab 7. aprillil alustatud välkõppusele koondatud väed tagasi, on tekitanud samavõrra segadust kui kergendust. Sellest teatest möödunud aja jooksul on Bideni administratsiooni avaldused ja kavandatav Bideni-Putini tippkohtumine segadust pigem lisanud kui hajutanud.

24. mai 2021