
Sõda, rahu ja veto: väikeriigil on ÜRO Julgeolekunõukogus oma koht
ÜRO Julgeolekunõukogul on tugev mõju rahvusvahelistele suhetele, kuid väikeriikidel tuleb seal pidevalt võidelda oma koha eest, sest alalised liikmed ei kõhkle kasutamast vetoõigust. Äsja julgeolekunõukogu valitud liikmeks olnud Eesti pälvis austuse järjepideva tähelepanu hoidmise eest oma regiooni kriisidel, milleks Ukraina kõrvale tõusis Valgevene. Kuigi neil teemadel jäid resolutsioonid sündimata, siis julgeolekunõukogu kõige kaalukamate otsuse kirjutamisel sai Eesti käe valgeks.

Kohalikud valimised ei toonud Gruusia ägedasse sisepoliitilisse heitlusse rahu
Viimaste aastate äge sisepoliitiline heitlus jättis pitseri ka hiljutistele Gruusia kohalike omavalitsuste valimistele, mis kujunesid kahe suurima partei - valitsuspartei Georgian Dream (GD, Gruusia Unistus) ja opositsioonilise United National Movement’i (UNM, Ühendatud Rahvuslik Liikumine) - proovikiviks. Kuigi võidu noppis esialgsetel andmetel GD ning korralduslikult võib valimised õnnestunuks hinnata, ei toonud need poliitilisse vastasseisu loodetud rahunemist.

Barbadose keerulised valikud teel vabariiklusele
Barbados on tänasest, 30. novembrist 2021 vabariik. Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II ei ole enam saareriigi riigipea, sajandeid kestnud kolonialismiajastu on lõplikult selja taha jäetud ning riik ei lase enam kahelda oma valitsemisvõimes, nagu seisab aasta tagasi avaldatud vabariigi väljakuulutamise kavatsuses. Kuid miks just nüüd, Barbadose iseseisvuse 55. aastapäeval kuulutada välja vabariik? Ja kas Londoni mõjuvõim võib asenduda Hiina omaga?

Ameerika juhtroll NATOs: konarlik naasmine, ent kindel tulevik
Ameerika Ühendriigid on NATOs küll tagasi, ent Euroopa suhtub USA kestvasse ja siirasse pühendumusse endistviisi ebalevalt. Joe Bideni administratsioonil on NATO tulevikuks aga selge plaan, kuid selle elluviimiseks tuleb veenda ka liitlasi teisel pool Atlandit.

Miks AUKUS tekkis? Sest maailm on nüüd teistsugune
Prantsusmaad pahandanud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia kokkulepe on palju enamat kui allveelaevatehing, sest märgib väiksemate liitude esiletõusu ja tähtsuse kasvu ajal, mil suuremad liidud ei tegutse piisava ühtsuse ja kiirusega.

NATO ja Venemaa vastasseis Musta mere piirkonnas
Musta mere regioonis võib oodata rohkem ja ulatuslikumaid Venemaa provokatsioone, mis sunnib NATOt ja sealseid liitlasi toime tulema keerukate hübriidsõja meetoditega.

Ülihelikiirusega relvad: kiired, vihased … ja asjatud?
Väidetavad imerelvad ei too sõjandusse pööret, ent ohutaju moonutades avaldavad rahvusvahelisele julgeolekustabiilsusele negatiivset mõju ning võivad vallandada tuumavõidurelvastumise.

Ameerika päikesepaiste pimestav jõud – kümme aastat viimase USA sõduri lahkumisest Iraagist
Et mõista, kuidas oodatud kiire ja võiduka sõja asemel jõudsid Ameerika Ühendriigid Iraagis ohvriterohke verevalamiseni, mis nõudis ligi viie tuhande liitlasvägede sõduri seas ka kahe Eesti kaitseväelase elu, tuleb vaadata piirkonda laiemalt.

Elutähtsa taristu kaitsmine muutuvas julgeolekukeskkonnas Norra ja Balti riikide näitel
Keerulisi kaitsesüsteeme ei arendata kunagi välja korraga ja lõplikult, need on alati väljatöötamisel ja peavad kohanema muutuvate sise- ja välisoludega.

COVID-19 ja Euroopa strateegilise autonoomia otsingud
Üks viirus on muutnud maailma võimupoliitikat. Euroopa Liidul tuleb seetõttu mitte ainult multilateraalset korda elus hoida, vaid edendada multipolaarset maailma, kasvades ise arvestatavaks jõuks teiste suurvõimude seas.

Lootusetuse vastumürk on valima minemine
Seda, kes pääseb sügisel riigiduumasse, mõjutavad enim Venemaa mõisteski enneolematud piirangud valimistel kandideerimiseks. Lihtsaim ja ohutuim vastuhakk on valima minemine.

Venemaa strateegiliste kavatsuste jänesehaagid
Mitmehäälse Venemaaga toimetulek on keeruline ülesanne, sest iga vahejuhtum võib üsna lihtsalt võtta poliitilise tooni ja riikide suhteid kahjustada. Ometi pakub selline olukord ka võimalusi.

Kesk-Aasia keset Vene ja Hiina pingeid
Kesk-Aasia majandusruum ja geopoliitiline asend muudavad piirkonna nii Venemaale kui Hiinale hindamatuks. Kuna kahe suurjõu suhted tulevikus ilmselt halvenevad, jätab see Kesk-Aasia keset pingeid. Euroopa Liit saaks pakkuda Kesk-Aasiale sel keerulisel ajal hädavajalikku partnerlust.

Otsustavad valimised otsustusvõimetul Saksamaal
Sel suvel on Euroopas paljude silmad pööratud Saksamaale. Pole ka ime, sest 26. septembril toimuvad föderaalvalimised lõpetavad Angela Merkeli 16-aastase Saksamaa valitsemise ajastu. Peale selle ei ole föderaalvalimistel aga suurt midagi kindlat.

Põhjamaade koostööd vaevab poliitiline kaalukaotus
Ühised väärtused ja huvid on Põhjamaid koostöösse põiminud enam kui pool sajandit, see on üks vanimaid piirkondliku suhtluse vorme Euroopas. Mitmeid maailmas tuntud edulugusid kogunud koostööd pärsib praegu aga poliitiline kaalukaotus, mis eriti valusalt tuli ilmsiks Covid-19 pandeemia ajal. Tulevik ei ole siiski ainult süngetes toonides.

Põhjala-Balti piirkond – hoomamatult tähtis
Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema.

Venemaa poliitika postsovetliku ruumi „koostööle“ sundimiseks
Venemaa on loonud postsovetlike konfliktide lahendamiseks töökindla ja tõhusa mudeli, mis teenib edukalt Kremli eesmärke. Kui Euroopa Liit ja lääneriigid soovivad olukorda parandada, tuleb neil lõpetada selle mudeli seadustamine ning võtta kasutusele poliitikad, mis muudavad selle Venemaale kulukaks.

Kriis taandudes laskub Ukrainale ebaselguse udu
Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu 22. aprilli teadaanne, et Venemaa tõmbab 7. aprillil alustatud välkõppusele koondatud väed tagasi, on tekitanud samavõrra segadust kui kergendust. Sellest teatest möödunud aja jooksul on Bideni administratsiooni avaldused ja kavandatav Bideni-Putini tippkohtumine segadust pigem lisanud kui hajutanud.