Jäta menüü vahele
Rubriik

Analüüs

Filtrid:

Prantsusmaa ja NATO: ajalugu, tänapäev ja tulevik

Kas Prantsusmaa tänavune taasliitumine NATO sõjalise tiivaga on sisuline samm või hoopis sümboolne käik olemasoleva formaliseerimiseks?

Nr 68 • Aprill 2009

Quo vadis, NATO?

Oluline on seista liitlaste kõrval üksmeeles, sest see annab võimaluse loota abile rasketel hetkedel, kuid tegutsema peab nii, et eesmärgid oleksid reaalsed ja saavutatavad.

Nr 68 • Aprill 2009

Juubilar NATOt pension veel ei oota

Peamine väljakutse NATO jaoks on säilitada visiooni ja eesmärgi ühtsus.

Nr 68 • Aprill 2009

Toetada 21. sajandit. Euroopa Nõukogu ja tulevik

Ühelt poolt on EN hiiglaslik inimõiguste alase ekspertkogemuse, standardite ning monitooringumehhanismide varamu. Teisalt on tegemist alarahastatud kehandiga, kelle projektid ning programmid on tihti vähem ambitsioonikad, kui võiksid olla.

Nr 67 • Märts 2009

Euroopa Nõukogu on uinuv kaunitar

Vahel öeldakse pidulikult, et Euroopa Nõukogu on ainus väärtuspõhine organisatsioon Euroopas. Selle väite alus on see, et Euroopa Nõukogu kompetents piirdub kõige traditsioonilisema väärtusvaldkonnaga: inimõigused, demokraatia, vabad valimised, võrdõiguslikkus, õigusriik ja õiglane kohtupidamine.

Nr 67 • Märts 2009

Põhja-Iiri peidus pool

Just nagu Iirimaa, kuid mitte päris.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Venemaa eriteenistused ja võitlus terrorismiga

Pärast Dubrovka pantvangikriisi 2002. aastal võeti Kremlis vastu avalikustamata kontseptsioon, mille kohaselt olevat eriteenistusi kohutavatel 1990. aastatel nii tugevasti nõrgestatud, et neid ei tohi vigade eest karistada.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Vene jälg terrori ajaloos

Võib väita, et Venemaa ongi nüüdisaegse terrorismi sünnimaa ja seda nii individuaalterrori kui ka riikliku terrori osas.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Kahuriga sääse pihta: sõjalise jõu kasutamine ja väärkasutamine võitluses terrorismiga

Kas meie sõjaväelased sobivad üldse täitma oma uut kangelaslikku rolli meie kaitsjatena kõikvõimalike sõjakate inimeste eest, kasutades selleks surmavat jõudu, mis levitab hirmu ja häirib meie elu?

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Afganistani julgeolekujõud ja riigi tulevik

Afganistanis kõike korraga ei saa ning selle maa armee ja politsei arengus ei saavutata ei viie ega viieteistkümne aastaga seda, milleni arenenud riigid on jõudnud aastakümnetega.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Terrorismivastasel rindel muutusteta?

Kuna märgilise tähendusega terroriakte on toime pandud nii Euroopas kui mujal, siis ei saa me rääkida suurest edust globaalses terrorismivastases sõjas pärast Al-Qaeda ja Talibani peamise maapealse baasi hävitamist.

Nr 65/66 • Jaanuar/Veebruar 2009

Kes ja kuidas võitles Gruusia-Vene infosõjas?

Infosõja teesi aluseks peab olema arusaamine, et lisaks sõdivatele vägedele tegutseb paralleelselt ka infoarmee.

Nr 64 • Detsember 2008

Religiooni roll muutuvas Euroopas

Euroopa võtab sageli iseenesest mõistetavana arusaama, et religioon ja poliitika on teineteisest lahutatud. Kui mitte mujal maailmas, siis vähemalt Euroopas.

Nr 64 • Detsember 2008

Tavalise diplomaadi ebatavaline saatus

Aleksander Warma elukäigust ning diplomaadi rollist

Nr 64 • Detsember 2008

Eesti 90-aastane välisministeerium

"Esimesed aastad olid siiski oma primitiivsusest hoolimata hoogsad, kuna just nendele langesid ministeeriumi kõige suuremad saavutused - Eesti riigi de facto ja de jure tunnustamised Euroopa riikide poolt."

Nr 64 • Detsember 2008

Ameerika ja Euroopa - millest sündis veelahe?

On aeg loobuda kujutelmast, nagu saaksid ameeriklased ja eurooplased maailma asjadest ühtmoodi aru, ja ehk koguni sellestki, et nad elavad ühes ja samas maailmas. Kõiges olulises võimuga seonduvas, selle tõhususe, kõlbluse ja ihaldusväärsuse küsimuses, on Ameerika ja Euroopa vaateviis erinev. Euroopa loobub võimust, õigemini liigub võimust eemale - omaenda seaduste ja reeglite ning rahvusüleste läbirääkimiste ja koostöö suletud maailma. Ta on sisenemas ajaloo lõpu järgsesse rahu ja külluse paradiisi, Kanti "igavese rahu" tõekssaamisesse. Ühendriigid, samas, on kinni ajaloos, teostades võimu hobbeslikus maailmas, kus rahvusvahelisi seadusi ja reegleid ei saa usaldada ning kus tegelik turvalisus ning liberaalse korra kaitsmine ja edenemine sõltub senini sõjalise jõu olemasolust ja kasutusvõimalusest.

Nr 1 • Oktoober 2003

Kas Euroopa Liidu ühisel välis- ja julgeolekupoliitikal on tulevikku?

Pärast Iraagi sõda on paljude meelest naeruväärne rääkida Euroopa Liidu ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast (ÜVJP, ingl k CFSP). Tekkis ju ELis selge lõhe otsustavas küsimuses, kas toetada USA juhitud invasiooni. Paljude arvates on see ELile õppetund, mis näitab, et liit peaks keskenduma sellele, milles ta on edukas, s.t majandusliku integratsiooni edendamisele, ning unustama oma ambitsioonid välis- ja julgeolekupoliitikas.

Nr 1 • Oktoober 2003

Saksamaa välispoliitikal uus mõõde

Saksa välispoliitika vorm on põhjalikult muutunud. Nõuded seda kujundavale jõule on kasvanud ja kasvavad jätkuvalt. Rahvusvahelise poliitika uued kogemused kristalliseeruvad aeglases, kuid pidevas protsessis uue mõõte suunas.

Nr 2 • November 2003