Jäta menüü vahele

Diplomaatia

Euroopa, presidendid ja julgeolek

Nr 6 • Märts 2004

Euroopa, presidendid ja julgeolek

Eesti kaitsevägi kaotas 28. veebruaril Iraagis nooremseersandi Andres Nuiamäe. See on rohkem kui ühe elu kaotamine. Eesti sõjamehed osalevad rahutagamismissioonidel eesmärgiga suurendada julgeolekut. NATOsse astumise eelõhtul tasub meenutada, kui mitu aastat on Eesti poliitiline eliit rõhutanud oma Lääne partneritele, et "Eesti mitte ainult ei tarbi, vaid ka toodab julgeolekut". Mõistagi on kahetsusväärne, kui julgeoleku eest tuleb maksta elu hinnaga, ent sõjalistele operatsioonidele lähevad mehed täie teadmisega, et naastakse kas kilbiga või kilbil.

Nr 6 • Märts 2004

Stabiliseerimisoperatsioon - kaitseväe uus väljakutse

21. sajandi algus pole tähendanud maailmale rahu. Pigem on see kaasa toonud varem prognoositud uute julgeolekuohtude ja -riskide teravdatud esiletuleku. Kui eelmisel kümnendil tuli eelkõige tegelda konfliktidega, mida põhjustasid etnilisel ja religioossel pinnal tekkinud erimeelsused ning mida omakorda vürtsitas ajaloolisest mälust väljakaevatud viha ja ülekohus, siis viimase kolme-nelja aasta ebastabiilsuse valitsevaks tunnuseks on terrorism ja massihävitusrelvade levik ning probleemid nende levikut toetavate riikidega.

Nr 6 • Märts 2004

Lääs tuleb uuesti välja mõelda

Globaliseerumisprotsessi hoogustumise ja ajalooliste kuupäevade 9. novembri 1989 ja 11. septembri 2001 kokkusattumine on muutnud maailma. Kindlasti ei olnud see pöördepunkt, kuid väljendab sellegipoolest külma sõja lõppemisega võimalikuks saanud globaliseerumise tumedat ja traagilist poolt. Kuni 1989. aastani ühendasid Läänt ühised väärtused, tunded ja huvid. Nõukogude Liidu lagunemisest peale on mõned meie huvid erinevad; 11. septembrist alates jagame me üha vähem samu tundeid. See erinevus tuleb kindlasti kõige selgemalt esile Iisraeli-Palestiina konfliktis.

Nr 6 • Märts 2004

ELi strateegiline missioon: liidu idapoliitika kujundamine

Kellelegi ei tohiks olla üllatuseks, et Euroopa Liit teeb praegu jõupingutusi leidmaks uusi mooduseid liidu toimimise tagamiseks seoses eeloleva laienemisega. Liidu laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on rohkem kui üksnes ajalooline sündmus. See on ka dramaatiline samm ELi ajaloos, kui liikmesriikide arv kasvab korraga 15-lt 25-ni. Püüdes kohandada Euroopa Liidu lepingut selle muutusega, üritab EL seda ka edasi arendada, nii et see vastaks uutele liidusisestele ja rahvusvahelistele vajadustele. Just sellega tegelebki valitsustevaheline konverents.

Nr 6 • Märts 2004

Euroopa seisab paljude valikute ees

Me elame kummalisel ajajärgul. Veel oleme kinni võitluses rahvuslike huvide eest seoses liitumisega Euroopa Liiduga, aga teiselt poolt peame juba suutma ka näha ennast ühe osana Euroopast, mille huvid on ka meie rahvuslikud huvid.

Nr 6 • Märts 2004
USA

USA presidendivalimiste maratoni algus

Käesoleva valimiskampaania kulgu kirjeldades ei saa mööda minna Howard Deanist, Vermonti osariiki 12 aastat kubernerina juhtinud mehest, kes taastas demokraatide eneseusu - ja väärikuse.

Nr 6 • Märts 2004

Venemaa Eesti-poliitika pankrott

14. märtsil valib Venemaa presidendiks tagasi Vladimir Putini. Võit saab olema ülekaalukas. Võimalik, et enam kui 80 protsenti valijatest näeb Kremlile väärikat peremeest üksnes Putinis.

Nr 6 • Märts 2004

Raamat: Stephen C. Schlesinger. The Act of Creation: The Founding of the United Nations.

ÜRO, tema roll ja autoriteet maailmas ning maailmaorganisatsiooni tulevik on viimastel aastatel köitnud nii poliitikute kui laiema avalikkuse meeli. Schlesinger viib lugeja oma raamatus 60 aastat tagasi, ÜRO asutamiskonverentsi juurde. Autor annab ülidetailse ülevaate 1945. aasta kevadel San Franciscos toimunust. Pea kuuekümne aasta tagustesse sündmustesse süüvimine võib esmapilgul tunduda pisut igavavõitugi, sest tollane kontekst oli tänasest sootuks teine. Saksamaa pinnal käisid veel verised lahingud, aatomipommid polnud veel Hiroshimale ja Nagasakile langenud, külm sõda ei olnud veel alanud ning Hiina oli kommunismist vaba.

Nr 6 • Märts 2004