Abiandmiseks õigete tingimuste loomine Afganistanis ja teistes riikides
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Talibani võimule naasmisest Afganistanis on möödunud aasta. Režiim on mõnevõrra stabiliseerunud, aga pole sugugi selge, kuidas õnnestub Talibanil sisse viia tõhus valitsemine. Analüüsis otsitakse vastust, kuidas toetada kannatavaid elanikke nii, et Taliban ei kasutaks seda oma võimu kinnistamiseks.
Seotud artiklid
Taiwan ja Hiina: diplomaatia on ainus lahendus
Taiwani ja Hiina vaidlused tuleb lahendada kahepoolsete läbirääkimiste, mitte võidurelvastumise teel. Märt Läänemets intervjueerib Taiwani Chung-Hsingi ülikooli rahvusvahelise poliitika instituudi professorit Cho Hui-Wani.
Euroopa uus lähenemine Hiinale
Euroopa riigid konkureerivad liigagi sageli omavahel Pekingi parima poliitilise sõbra ja kaubanduspartneri au pärast, millega õõnestavad omaenda võimalusi mõjutada Hiina poliitikat.
Hiina juhitavuse illusioon
Kuidas suunata tõusev suurvõim Hiina rahvusvahelisse süsteemi nii, et süsteem katki ei läheks? Robert Kagan leiab, et see ei pruugigi üldse Lääne võimuses olla.
Kultuurirevolutsioon. Hulluse loogika
Kultuurirevolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli Hiina kompartei ladvikus kääriv võimuvõitlus, eelkõige aga Mao fanaatiline tahe hoida oma käes ka reaalne, mitte üksnes sümboolne võim.
Kabul, siis ja nüüd
Kui toona oli võõrsõdureid vaja riigi lammutamiseks, siis nüüd on neid vaja riigi ülesehitamiseks tarviliku julgeolekuolukorra kehtestamiseks.
Taaskohtumine komandör Tahel Shirzadiga
Kakskümmend aastat tagasi võitlesid Afganistani mudžahiidid lääneriikide abil NSV Liiduga. Nüüd on Afganistani ja Lääne suhetes tarku tegusid ja möödalaskmisi võrdselt: seis on 2:2.
Reis Pakistani
Kuigi Pakistani valitsus toetab võitlust Talibani ja Al Qaedaga, siis Pakistani hõimualad Afganistani piiri ääres on valitsuse kontrolli alt väljas ja just sealt leiavad paljud lindpriid terroristid pelgupaiga. Jere Van Dyk käis hõimualadel reisimas möödunud kevadel.
Saared maailma lõpus
Jaapani kirdetipp tundub seal seisjale kui maailma lõpp. Paremat kätt on Vaikne ookean, vasakul Jaapani meri, selja taga kitsas neem, mis viib tagasi Hokkaidole. Otse ees aga paistab paar tühja tuulist heinast maalappi. Need on Habomai saared, vaidlusaluste Põhjaterritooriumide väikseimad tükid – nii kutsutakse neid Jaapanis – ehk Lõuna-Kuriilidest, nagu öeldakse Venemaal.
Lõuna-Kuriilid, pärlid minu mälestustes
Matkasin Kunaširil, Šikotanil ning Iturupi saarel sõpradega 1990. aastal. Sisimas oli mul kogu aeg teadmine, et ükskord hindan ma selle veel ümber oma esimeseks reisiks Jaapanisse. See Vene Jaapan nägi oma viletsuses välja nagu mis tahes muugi maavarade poolest rikas, aga lagastatud kolgas Venemaal. Kui vana transpordilennuk ei olnud napsitanud piloodi käes kaks korda järjest maandumisrajale pihta saanud, otsustas lendur, et kui see trikk tal ka kolmandat korda ei õnnestu, pöörame tagasi Sahhalinile.
Jaapani-Vene piirivaidlus ja riikide juriidiline välispoliitika
Riikide arusaamist rahvusvahelisest õigusest kujundavad suurel määral nii nende huvid kui ka ajalugu.
Üksmeelsed täiskasvanud
Ühendriikidel ja Jaapanil on kõigiti alust oma liitu tugevdada.
Jäätis aatomipommi epitsentris
Ma jõuan kohale 61 aastat, kolm kuud ja 50 minutit pärast pommi lõhkemist. Kõigepealt sõidan bussiga õigest kohast mööda. Siis trammiga tagasi. Nagasaki trammid tunduvad kuidagi lõbusalt vanamoodsad, lahtised ja kolisevad. Neis oleks nagu alles midagi tollest vanast Nagasakist, mis oli Jaapani kõige avatum ja eurooplasterohkem linn.
Morist Abeni: Jaapani peaministrite okkaline teekond
Kord olevat Jaapani kunagine peaminister Yoshiro Mori saanud kokku Bill Clintoniga ning teinud viimast tervitades väikese keeleapsu: “How are you?” asemel “Who are you?”. Clinton, arvates, et tema Jaapani kolleeg naljatleb, otsustas samal toonil vastata ning sõnas: “I’m Hillary’s husband, and you?” – “Me too,” vastanud Mori.
Peaminister silmitsi tuumarelvaga
Sõjajärgsetel aastakümnetel on Jaapani kaitsepoliitika olnud üks tulisemaid ja valulikumaid teemasid, mis on lahutanud parteid vasak- ja parempoolseteks, tekitanud massilisi rahvarahutusi 1960. aastatel ja millest on saanud diplomaatiline kaart Aasia riikides.
Jaapanliku elukorralduse kultuurilised ja ajaloolised juured
Tõusva päikese maa tänane võimsus on paradoks, mis viitab “õigete” moderniseerimismudelite puudumisele.
Iraani pommitatakse. Afganistan kaotatakse. Venemaa on peamine
Mõjuka ajaloolase, rahvusvaheliste suhete ja sõjalise strateegia eksperdi Edward N. Luttwaki sõnutsi on Lääne üheks peamiseks strateegiliseks probleemiks autoritaarne Venemaa, mitte aga juba ette kaotatud Afganistani konflikt või järgmisel aastal pommirünnakute alla sattuv Iraan.