Aatomistepp: kuidas Kasahstan loobus pommist
Togzhan Kassenova (Stanford University Press, 2022)
„Aatomistepp“ jutustab seni rääkimata tõestisündinud loo, kuidas Kasahstan ütles ära ühele võimsaimale relvale inimkonna ajaloos. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist avastas marginaliseerunud Kesk-Aasia riik ühtäkki, et tema territooriumil asub maailma suuruselt neljas tuumaarsenal.
Seotud artiklid
Euroopa julgeolek ja selle piiratus
Katsed luua Euroopa Liidule oma kaitsestruktuurid on peaaegu sama vanad kui Euroopa Liit ise. 50 aastat tagasi loodigi lisaks Euroopa Söe ja Terase Ühendusele (ECSC) ja Euroopa Majandusühendusele (EEC) ka Euroopa Kaitseühendus (EDC), tunduvalt kaugemale ulatav kontseptsioon kui need, millest viimastel aastatel Euroopas juttu on olnud.
Euroopa julgeolekustrateegia – mida see tähendab liikmesriikidele ja kodanikele?
Euroopa Liidu 2003. aasta detsembri tippkohtumisel kiitsid riigijuhid heaks dokumendi "Turvaline Euroopa paremas maailmas", mis kannab alapealkirja "Euroopa julgeolekustrateegia" - ja nii seda tavaliselt kutsutaksegi.
Mündi teine külg – mis toimub Pakistanis?
On ka Eesti huvides, et Pakistan leiaks kauaotsitud enesekindluse.
Välispoliitika ja riikliku julgeoleku ohud presidendi vahetumise ajal
Presidendivõimu üleminekute ajalugu õpetab meile äärmist ettevaatust, näidates ohte ja väärsamme, mida võivad astuda nii uustulnukad kui ka kõige kogenenumad isikud.
Teine külm sõda
Lääne diplomaatide lemmiklause on, et keegi ei taha ju külma sõda, ei meie ega venelased. Meie kindlasti ei taha. Aga venelased?
Toites neid, kes hammustavad toitja kätt
Meedia edendamisele pühendunud rahvusvahelistele abistajatele tuleb tihti ebameeldiva üllatusena, et sõltumatust tunnetavad ajakirjanikud ütlevad teravusi ka abistajate kohta. Tegelikult on see hea töö tulemus.
Eesti, 888 ja NATO
18 aasta jooksul ei esitanud ükski suurriik valitsevale hegemoonile otsest sõjalist väljakutset. Hegemooni lähedase liitlase Gruusia vastane sõjaline agressioon seda kahtlemata on.
08.08.2008 ja Lääne uus julgeolekuparadigma
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Kes tahab sõda, valmistugu rahuks?
Öeldes otsesõnu välja, et meie, lääneriigid, kardame nii külma kui kuuma sõda Kremlist enam, paljastame oma "punased jooned" ja peame ka mittesõjalisi lahendusi otsides seisma diplomaatilisel frondil sisuliselt alasti.
Draakon teritab küüniseid
Suurim viimastel kuudel Euroopa ja USA suhteid tumestanud probleem on Hiina relvaembargo lõpetamise küsimus. Kaarel Kaas uurib, mis on selle taga.
Globaliseerumise mõjudest Hiinale
18. sajandi lõpul saatis Hiina keiser kaubandussuhteid pakkunud Briti kuninga saadiku tagasi sõnadega: "Meil ei ole mingit vajadust teie maa toodete järele." Nüüd on Hiina iseküllasus lõppenud.
Maa, mis ajab üle ääre
Hiina on maailmas kiiresti tõusev mõjukeskus, millest eestlased paraku teavad ja mõtlevad vähe. Mihkel Mutt jagab harrastusvaatleja tähelepanekuid.
“Külm sõda” Ida-Aasias
Kui Eestis paistab, et külm sõda on läbi, siis tegelikult on Ida-Aasias algamas uus, kusjuures NSV Liidu rolli on üle võtnud kommunistlik Hiina. Toimuvat kirjeldab teist aastat Taiwanil resideeriv Märt Läänemets.
CSCE/OSCE ja meie
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 30. sünnipäeva künnisel heidab Riina Kionka tagasipilgu selle organisatsiooni rollile Balti riikide lähiajaloos. Irooniat ajaloos jätkub: mõnigi mehhanism, mis sai loodud meie toetuseks, pöördus hiljem meie vastu.
Kuidas valida, mida tõlkida
Iga raamat, mis tõlgitakse eesti keelde, rikastab kultuuri ja parandab meie arusaama maailmast. Julgeoleku- ja välispoliitika-alased raamatud annavad eestlastele eriti seda viimast. Tegu on ju teemadega, mis viiskümmend aastat ei kuulunud avatud debatti, ilmusid vaid ühesuunalised mõttetud tekstid, mis sobisid parimal juhul heaks pilamaterjaliks.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.