Aatomistepp: kuidas Kasahstan loobus pommist
Togzhan Kassenova (Stanford University Press, 2022)
„Aatomistepp“ jutustab seni rääkimata tõestisündinud loo, kuidas Kasahstan ütles ära ühele võimsaimale relvale inimkonna ajaloos. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist avastas marginaliseerunud Kesk-Aasia riik ühtäkki, et tema territooriumil asub maailma suuruselt neljas tuumaarsenal.
Seotud artiklid
Balti riigid loodavad Scholzi valitsuselt sammu edasi kaitses ja tagasi Venemaast
Liidukantsler Olaf Scholzi juhitav Saksamaa valitsus lubab tugevdada Euroopat ja suurendada tema strateegilist suveräänsust, soovides samal ajal jätkata dialoogi Venemaaga. Millised on Baltimaade julgeolekusoovid Scholzi valitsusele ja mida on võimalik reaalselt saavutada?
Prantsusmaale on oluline Balti riikide kaitsmine ja julgeolek
Parasjagu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi rolli täitva Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei soovi, et EL pagendataks taustajõudude hulka NATO ja …
Põhjamaad ja Balti riigid vajavad solidaarset hübriidkaitset
See, et välised jõud võivad lugeda või kuulda kogu telefonis toimuvat, on enamiku välisteenistuses töötavate inimeste õudusunenägu. See õudusunenägu sai …
Kasahstani verine jaanuar ja võidujooks Kesk-Aasiale
Kasahstanis kaksikjuhtimise lõppemiseni viinud sündmustel on mitu kihistust, neist osa on tähtsad Kasahstanile, teised aga tervele piirkonnale, kus oma huvid on nii Venemaal, Hiinal, Euroopa Liidul, Indial, Türgil kui ka teistel riikidel.
Eesti ÜRO julgeolekunõukogus: ajalugu kolmes kriisivaatuses
Nii Afganistani, Valgevene kui ka Iraani kriis, millega Eesti kahe aasta jooksul ÜRO tähtsaimas otsustusorganis silmitsi pidi seisma, sümboliseerivad laiemalt külma sõja järgse maailmakorra mõranemist.
Mart Laar: julgeolekuküsimustes ei jõua paanikaga kuhugi
Diplomaatia palvel kohtus endine ajakirjanik ja Mart Laari nõunik Tiit Pruuli vabariigi aastapäeva eel oma endise ülemuse, peaminister Laariga. „Ühe asja on Putin aga oma käitumisega selgelt saavutanud. Ja see on positiivne – meie julgeolek on märkimisväärselt tõusnud,“ ütleb kahekordne valitsusjuht, kelle sõnul on Venemaaga suheldes tähtis meeles pidada – rahu, ainult rahu.
Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Venemaa muutuv välis- ja julgeolekupoliitika Põhja-Euroopas
Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut, 2022
Türgi rollist NATOs. Asendamatu ja keeruline liitlane
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Kas Euroopa Liidul on vaja sõjalis-strateegilisel tasandil alalist peakorterit?
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022
Soomel ja Rootsil ei ole kiirteed NATO-sse
Soomel ja Rootsil ei ole NATO-sse astumiseks kiirteed. Liikmeks astumist taotledes peavad nad tõendama, et suudavad täita NATO poliitilisi, sõjalisi, juriidilisi, ressursse ja julgeolekut puudutavaid nõudeid või vähemalt esitama plaani ilmsete vajakajäämiste kõrvaldamiseks.
Kollektiivne Putin ja kollektiivne lääs
Kollektiivne Putin – kaeblev, auahne ja vaenulik Venemaa – sündis samal päeval, kui Nõukogude Liit suri. Tänapäeval elatub ta ähvardamisest ja selle viljade lõikamisest. Kodanikuühiskonna hävitamine Venemaal ja Ukraina ähvardamine on ühe medali kaks eri külge. Ukraina sõltumatus ja lääne julgeolek on samuti ühe medali kaks eri külge, kinnitab Venemaa oma viimaste nõudmistega.
Prantsusmaa Euroopa Liidu poliitika eesistumise ja valimiste köielkõnd
See ei pidanud nii minema, kuid veel ühe Brexiti tagajärjena langevad alanud poolaastal kokku Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ning presidendi- ja parlamendivalimised. Kas Prantsusmaa valitsusel jätkub võhma tegeleda mõlemaga? Igal juhul kujunevad valimised testiks, kas prantslased jäävad tugeva ELi-meelsusega silma paistnud president Emmanuel Macroni selja taha.
Euroopal seisab ees ränkraske talv
Euroopa on üha tugevama idakaarest lähtuva surve all. Kui Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka oli suve jooksul katsetanud rändevoogude paiskamist relvana Leedu ja Läti piirile, siis nüüd on ta kogunud piisavalt „inimlaskemoona“, et saata mitte enam sadu, vaid lausa tuhandeid inimesi Euroopa Liidu piiridest läbi murdma. Kuźnica Poola piiril oli kõigest esimene suur katsetus, millele kindlasti järgneb palju teisi, et survestada Euroopa Liitu möönma Minski režiimi legitiimsust.