Viis aastat hiljem
“Ja ma kordan: see kõik, mida te näete, juhtub päriselt,” ütles BBC uudistelugeja ehmunud ja hämmeldunud häälega, kui ekraanil kukkus kokku Maailma Kaubanduskeskuse teine torn, mattes oma rusude alla sadu inimesi.
Kaadrid, kus reisilennukid tornidesse sööstavad, tekitavad veel tänagi uskumatust ja õõva. Ent tõsiasja, et terrorism on reaalsus, on päriselt, oleme olnud sunnitud teadmiseks võtma.
Kas 2001. aasta 11. septembril muutus maailm teiseks? Jah ja ei. Tegelikult oli ju islamimaailma tegelikkuses juuri ajav ning riigiloomes äpardunud maid kasvukeskkonnana kasutav terrorism olemas varemgi. Ent inimeste meeles oli maailm veel vana: külma sõja järgselt muretu, kuigi pisut kaootiline. 11. september tõi uue reaalsuse ka mõtlemisse. Mentaalsetele maailmakaartidele veeti ainsa õhtupoolikuga täiesti uued jõujooned.
Mastaabilt 11. septembri rünnakutega võrreldavaid terroriakte ei ole Osama bin Ladeni ähvardustele vaatamata enam rohkem korda saadetud. Seda tuleb kahtlemata käsitleda läänemaailma ja selle eriteenistuste eduna. Ent see edu on habras: kümnete avastatud ja ärahoitud terroritegude hulgas on olnud mitmeidki väga grandioosseid plaane ning süngeilmelised salainfo teadjad kinnitavad, et on vaid aja küsimus, millal mõni neist õnnestub. Lisaks, plahvatused Madridis ja Londonis on ju toimunud ning plahvatusi Iraagis ei jõua enam kokku lugedagi.
Kõige halvem on see, et kui terroriaktide ärahoidmises on märgata teatavat edu – mis siis, et selle hinnaks on lennureiside järjest tülikamaks muutumine ja muud ebameeldivused –, siis terrorismi tekkepõhjusi ravida pole õnnestunud. Terroritegude katsetused võivad ju üha sagedamini ebaõnnestuda, ent katsetajaid endid tuleb järjest juurde, muu hulgas ka maailmanurkadest, kust neid varem väga pole tulnud – nagu endise NSV Liidu moslemimaad.
Viis aastat pärast lennukite tornidesse sööstmist on maailm üks ohtlik ja murelik koht ning näib, et enne, kui asi paraneb, läheb mõnda aega veel hullemaks. Ei tasu eestlastelgi arvata, et meid see kõik ei puuduta – puudutab küll, kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti. Me peaksime mõtlema, mida me saame teha maailma turvalisemaks muutmiseks, ent selleks on vaja hakatuseks islamistliku terrorismi juurtest, ajaloost ja levikust rohkem teada. Siinkohal pakubki oma tagasihoidlikku abi Diplomaatia terrorisminumber.
Seotud artiklid
Vene luureteenistused äpardusid, sest režiimi turvalisus seati ühiskonna julgeolekust kõrgemaks
Hoolimata ulatuslike seirevõrgustikega julgeolekuaparaadi valvsusest ei suutnud Vene riik ära hoida terroristide rünnakut kontserdisaalile pealinna lähistel. On põhjust küsida, mis oli nurjumise taga. Miks Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle ülesanne on terrorismiga võidelda, pisendab Islamiriigi osalust rünnakus? Millised tagajärjed on sel tragöödial Putini režiimile? Neile küsimustele vastamiseks tuleb tunda Venemaa eripärast suhtumist terroritõrjesse.
Can Kasapoğlu: Lääs tegi kurdi terroristidele relvi andes suure vea
Lääneriigid peaksid enne, kui nad nõuavad Türgilt kurdi terroristidega aastakümnetepikkuse konflikti rahumeelset lahendamist, mõtlema, kas Ukraina sõjale on võimalik leida rahumeelne lahendus, istudes ühe laua taha Butša veresauna korraldajatega, ütleb Türgi mõttekoja Majandus- ja Välispoliitikauuringute Keskus (EDAM) julgeoleku ja kaitse uurimisprogrammi direktor Can Kasapoğlu.
Musta laine lätetel: kuhu viivad vihkamisühiskonna jäljed?
Kim Ghattase „Musta lainet“ maksab lugeda eelkõige seetõttu, et autor lähtub islami maailma analüüsimisel selle sisemisest loogikast, mitte suhtest Läänega. Ta ei pea sunni/šiia vastasseisu paratamatuseks ega arva, et kõiges halvas on süüdi Iraan. Ta usub, et üksikisiku – näiteks ajakirjanik Jamal Khashoggi – vastuhakul on mõte: nendest ja neile ta kirjutabki.
Islamismi puhangud Iraagis – kas Araabia kalifaadi taassünd?
Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks.
Lõhestunund Süüria enne rahukonverentsi
Häving, kannatused, võitlevate poolte radikaliseerumine ja nende väliste toetajate jätkuv soov oma huvisid kaitsta ei jäta kuigi palju ruumi ratsionaalsetele kompromissidele.
Araabiamaad 2013 – edasi või tagasi?
Natsionalism, islamism ning nende kahe omavaheline segu jäävad ka lähitulevikus tähtsaimateks araabia- ja islamiriike mõjutavateks ideoloogilisteks jõududeks.