Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021
Vahel tuleb lugeda ka maailma teisiti tõlgendava poole toodetud materjale, et saada paremini aimu tema (soov)mõtlemisest.
Seotud artiklid
Krimmi sündmuste õppetunnid: kas Eesti riigikaitsemudel vastab täielikult meie vajadustele?
Idanaabril on tekkinud võime kasutada sõjalist jõudu väga kiiresti, rünnataval riigil jääb minimaalselt aega vastumeetmete rakendamiseks.
21. sajandi kaitsejõud: Soome kaitsevõimet tuleb uuendada ja tugevdada
Enne ulatuslikku klassikalist sõda vajatakse suuremat sõjalist võimet ning välja tuleb arendada sõjavägi, mis on võimeline ette võtma ühendoperatsioone.
Läti riigikaitse aktuaalsed probleemid Ukraina konflikti valguses
Kogu Läti vabariigi julgeoleku- ja kaitsesüsteem tuleb põhimõttelisel ümber hinnata.
Et kriis ei läheks raisku
NATO peab otsustavalt suurendama kohalolekut piiririikides, keda Venemaa agressiivne käitumine enim ohustab.
Kurt Volker: „Me oleme Putinile vastu hakkamisega juba hiljaks jäänud.“
Euroopat peetakse endiselt piisavalt tugevaks ja võimekaks, eeldatakse, et tal on ressursse ja et ta on suuteline iseenda eest hoolt kandma.
Langedes Putini lõksu
Ukrainas toimuv on mõeldud testima Lääne võimet nõustuda Kremli mängureeglitega.
Krimmi liitmine Venemaaga: õiguslik vaatenurk
Krimmi sündmused hargnesid väga kiiresti. Poolsaar liideti Venemaaga veidi vähem kui kuu ajaga, alates Vene-meelsete demonstratsioonide algusest Sevastopolis ja teistes kohtades. Juba 23. veebruaril, päev pärast Viktor Janukovõtši lahkumist, skandeerisid venelased Sevastopolis ja Kertšis, et Krimm on Venemaa, ja püüdsid asendada Ukraina lippe Venemaa omadega. Neli päeva hiljem otsustas Krimmi Ülemnõukogu (autonoomse vabariigi parlament) korraldada referendumi otsustamaks Krimmi staatuse üle. Referendum planeeriti 25. maile, kuid toimumise kuupäev toodi hiljem 30. märtsile ja lõpuks 16. märtsile.
Jää sulab, raha põleb
Arktilisel Venemaal paiknevad riigi põhilised allesjäänud loodusrikkused, ka ambitsioonid piirkonna hõivamiseks on suurimad, kuid ressursse soovide katteks reaalselt ei ole ega tule.
Mis on Ukrainas kaalul?
Gruusias Venemaa rikkus reegleid, aga ei vaidlustanud neid. Ukrainas esitab Moskva selge väljakutse kogu külma sõja järgse Euroopa korra põhiprintsiipidele.
Ševtsova: Venemaa tegevus purustab senise maailmakorra alused
Kreml avas maailmaajaloos ajajärgu, mil kõik kaardid on segi paisatud ja algab uute reeglite väljatöötamine.
Propagandasumusse mattunud Ukraina
Osa Ukraina revolutsiooni kogemusest ütleb paraku, et Lääne inimesed on kolklikud, kergeusklikud ja reaktsioonilised.
Ukraina kriisi allhoovused
Loodetavasti ei lähe sel korral nagu 17.sajandil, kui kasakate hetman Bogdan Hmelnitski otsustas, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile.
Venemaa ja rahvusvahelise maailma heidikud
Moskva tahab näida kaalukeelena, kes on võimeline olema emmal-kummal pool – sõltuvalt sellest, kuidas Venemaa huvid parajasti nõuavad.
Piiride naasmine
Uue lahkjoone tekkimise vältimine Euroopa kirdeperifeerias kindlustaks, et demokraatiale ülemineku protsess võib taas alustada jõu kogumist Ida-Euroopas – ning kunagi ehk ka Venemaal endal.
Eesti välispoliitika kompassist ja eesmärkidest
Läänemaailma absoluutne domineerimine maailmapoliitikas on hakanud kahanema.