Vene Leviathani tagasitulek
Sergei Medvedev. Return of the Russian Leviathan. Polity Press, 2019
Sergei Medvedev on üdini venelane ja mõistab hästi Euroopat. Ometi lükkab ta haaravalt ja kõnekalt ümber illusiooni Venemaast kui Euroopast osast, mis naaseb, kui Vladimir Putin lahkub. Venemaa absolutistliku mineviku rituaalid, diskursus ja võimuvormid kummitavad jätkuvalt Venemaa olevikku? Medvedev selgitab, kuidas ja miks.
Seotud artiklid
Vene filosoof: “Me ei tea, kes me oleme”
Filosoof Igor Tšubais oma nooremast vennast Anatolist kaugelt ambitsioonikam: kui Anatoli eesmärk on Venemaast turumajanduslik riik teha, siis Igor otsib Venemaale ideed.
Tagasi tulevikku – keskaja naasmine
Mõned ütlevad, et ajalugu käib tsüklikaupa, kuid ei korda ennast sajaprotsendiliselt. Praegune kriis Euroopa Liidus, samuti aga laiemad muutused üleilmastumise ja terrorismi tõttu rahvusvahelisel areenil on lisanud kaalu nende uurijate ja publitsistide häältele, kelle sõnul tuleks praegust maailma vaadelda mitte Vestfaali, vaid keskaegse paradigma alusel.
Bulgaaria on välismaa, aga Venemaa pole kana
Sofia peatänav kannab Tsaar-vabastaja nime ning tsaar Aleksander II Vabastaja mälestussammas seisab otse parlamendi peasissekäigu ees. Kui mõnelt bulgaarlaselt küsida, miks seda ratsameest Vabastajaks kutsutakse, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Ta vabastas Bulgaaria.” Ainult vähesed teavad, et selle nime sai tsaar hoopis vene talumeeste pärisorjusest vabastamise eest.
Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel
Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.
Euroopa uusim riik
Montenegrol seisab lähikuudel ja -aastatel ees tubli tuleproov, ent edu korral on see parim tõestus väitele, et Euroopa Liidu perspektiiv võib suunata riigi eduteele.
Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges
Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?
Meie saatkonnast Moskvas
Saatkonnahoone Moskvas on unikaalne kahel põhjusel: see oli üleüldse Eesti esimene saatkond, samuti ainus, mis on olnud 85 aasta vältel järjepidevalt Eestiga seotud.
Enesessetõmbumine ehk Ungari välispoliitika argipäevad
Ungari välispoliitika on toodud sisepoliitikale ohvriks ja seetõttu suudetakse saavutada ainult murdosake sellest, mida tegelikult saaks ja tuleks teha.
Miinus sada inimest tunnis
Rahvastikusündmustel on otsene mõju riigi julgeolekule, mitte ainult majandusele.
Pärast valimisi: parem- ja vasakpoolsed Ungaris
Lähiminevikule silmavaatamise asemel otsustas Ungari 1989. aastal selle unustada. See kujundab tänini riigi poliitikat, hoiab sotsialiste võimul ja on kergitanud silmapiirile majanduskriisi ohu.
Kas Putin on muna või kana?
Kuivõrd on vorminud Putin praeguse Venemaa olukorra, kuivõrd on tekitanud olukord Putini? Erik Terk otsib vastust, abiks vanad tulevikustsenaariumid.
Kuidas saadakse selleks, mis ollakse
Tõik, et ühinenud Euroopal ei ole (veel) ühist kollektiivset mälu, ei anna põhjust eriliseks optimismiks ühise Euroopa enesetaju ja -kuvandi peatse tekkimise osas.
Hirm ja vihkamine N kubermangulinnas ehk Voroneži idüll
Kui teemaks rassism Venemaal, mainitakse alati kahte linna: Voroneži ja Sankt-Peterburgi. Viimases on ka kõike muud kõneväärset, Voronežis eriti mitte.
Ida-Euroopa vajab head eestkõnelejat
Edward Lucas otsib endiste ikestatud rahvaste seast asjalikku suurhertsogiriiki, mis suudaks esindada mainitud seltskonda küsimustes, mis neile korda lähevad.
Rahvamonarhia
Venemaa naaseb vanade heade ideoloogiate manu: tema loosungiks võib taas saada “õigeusk, isevalitsus ja rahvuslikkus” ehk “pravoslavije, samoderžavije, narodnost”. Vladimir Juškin on Balti Vene-uuringute Keskuse direktor.
Džihaadi vari
Venemaa võimud väidavad, et sõdivad Kaukaasias “globaalse terrorismiga,” nende kriitikud nendivad, et tegemist on rahvuste enesemääramisõiguse jõhkra jalge alla tallamisega. Milline on tegelikkus?