Näib, et pärast 2020. aasta ebaausaid presidendivalimisi Valgevenes, neile järgnenud proteste ja võimude vägivalda oma inimeste kallal, liiguvad Venemaa ja Valgevene taas kiiremini liitriigi moodustamise poole. Raport võtab arengud luubi alla ning pakub välja, kuidas kahe riigi lõimumine võib jätkuda aastani 2025.
Seotud artiklid
Washingtoni ja Moskva suhted Obama-ajastul
Hoolimata tervest reast nõrkustest on Venemaa maailmas üks väheseid riike, kus endiselt pühendutakse strateegilisele mõtlemisele. See muudab Moskva nii Washingtoni võimalikuks vastaseks kui ka võimalikuks oluliseks partneriks.
Venemaa ja Lääs: mäng reeglite järgi?
Venemaa ei ole enam kaugeltki revolutsiooniline jõud, vaid peab positsioonisõda normide ja väärtuste tõlgendamise pärast, pidades neid samas universaalselt kehtivaks.
Liberaalne pilk Vene välispoliitikale
Vene liberaalidel ei ole ühist positsiooni ega õigupoolest üldse mingit positsiooni küsimustes, mis puudutavad välispoliitikat, Venemaa kohta maailmas ja eriti suhteid Läänega. Lilija Ševtsova püüab asja parandada.
Saksamaa ja Venemaa – Onu Vladi karukaisutus
Saksamaa suhted Vladimir Putini Venemaaga on tänapäeva Euroopa poliitika üks hämmastavamaid ja muret tekitavamaid külgi. Saksamaa on nii Venemaa suurim kaubanduspartner kui ka suurim liitlane. Just Saksamaa tõkestas NATO laienemise. Just Saksamaa muutis ELi esialgu karmi suhtumist pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse.
Venemaa eriteenistused ja võitlus terrorismiga
Pärast Dubrovka pantvangikriisi 2002. aastal võeti Kremlis vastu avalikustamata kontseptsioon, mille kohaselt olevat eriteenistusi kohutavatel 1990. aastatel nii tugevasti nõrgestatud, et neid ei tohi vigade eest karistada.
Vene jälg terrori ajaloos
Võib väita, et Venemaa ongi nüüdisaegse terrorismi sünnimaa ja seda nii individuaalterrori kui ka riikliku terrori osas.
Miks ei saa veel minna rattamatkale Põhja-Kaukaasiasse
Tšetšeenia separatismi ning terrorismiga alanud rahutused on päädinud keskvõimu üleüldise murenemisega terves Põhja-Kaukaasias.
Kes ja kuidas võitles Gruusia-Vene infosõjas?
Infosõja teesi aluseks peab olema arusaamine, et lisaks sõdivatele vägedele tegutseb paralleelselt ka infoarmee.
Patriarhi lahkumine
Aleksius II oli esimene uue, mittekommunistliku, mitteateistliku Venemaa patriarh.
Euroopa kujuneb iseenesest impeeriumiks
Kui Balti riigid Euroopa Liitu astumisest rääkima hakkasid, suhtusid Venemaal nii mõnedki sellesse mõistetava ärritusega. Venemaa jaoks oli tegu ju lõpliku lahtiütlemisega mõjusfääride illusioonist, mõistmisega, et kaotatud impeeriumi pole enam võimalik hoida ka geopoliitilises ja majanduslikus haardes, rääkimata riigipiiridest.
Vabadusest väsinud Venemaa ja meie
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Mil määral ja mis suunas on ta muutunud, võrreldes Nõukogude Liidu ajaga? Kuhu ta edasi liigub?
Sovetoloogia tõus ja hääbumine
Osaledes ÜRO peaassamblee avamisel New Yorgis, külastas Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin 2003. aasta septembri lõpus ka Manhattani saare loodeosas asuvat Ühendriikide üht vanemat, maailma sovetoloogia tippkeskust Columbia ülikooli. Kõneledes vastava ala tudengitele ja professoritele, ütles Putin: "Paljudele teist on teadlasena Venemaa saatuslikuks saanud. Te teate väga palju meie maa kohta. Te tunnete Venemaa kultuuri ja traditsioone, õpite tema kaasaegset majandust ning poliitikat. Kuid te teate veel midagi: seda, kuidas Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhted on muutunud. Maailm on fundamentaalselt muutunud, NSVLi pole enam olemas, kuid "sovetoloogia" elab ikka edasi."
ELi strateegiline missioon: liidu idapoliitika kujundamine
Kellelegi ei tohiks olla üllatuseks, et Euroopa Liit teeb praegu jõupingutusi leidmaks uusi mooduseid liidu toimimise tagamiseks seoses eeloleva laienemisega. Liidu laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on rohkem kui üksnes ajalooline sündmus. See on ka dramaatiline samm ELi ajaloos, kui liikmesriikide arv kasvab korraga 15-lt 25-ni. Püüdes kohandada Euroopa Liidu lepingut selle muutusega, üritab EL seda ka edasi arendada, nii et see vastaks uutele liidusisestele ja rahvusvahelistele vajadustele. Just sellega tegelebki valitsustevaheline konverents.
Demokraatia kasvuraskused – Vene probleem
Möödunud aasta sügisel möödus kümme aastat ajast, kui Venemaal viimati tõrjuti tagasi riigipöördekatse. Toonane president Jeltsin põrmustas enda kukutamise katse, suunates kahuritule riigiduuma Valgele Majale. Kui seda meeles pidada, on ka kergem mõista asjaolu, miks Venemaal on siiamaani raske üle minna sellisele tegevusele, mida Lääne-Euroopas peetakse normaalseks demokraatlikuks poliitikaks. Valitud on siiski õige suund, kuigi teekond tundub olevat pikk. Seda näitasid hiljuti korraldatud üleriigilised duuma valimised. Iseenesest olid valimised ilmselt ju üsnagi ausad, aga valimiskampaania käigus soositi häbenematult Ühtset Venemaad, president Putini oma parteid. Seda võibki oodata niisuguses riigis, kus televisioon, massiteabevahenditest kõige olulisem, on oma mitmete kanalitega kas riigi otsese järelevalve all või vähemalt sellele allutatud.
Venemaa Eesti-poliitika pankrott
14. märtsil valib Venemaa presidendiks tagasi Vladimir Putini. Võit saab olema ülekaalukas. Võimalik, et enam kui 80 protsenti valijatest näeb Kremlile väärikat peremeest üksnes Putinis.
“Superpresidentalismi” ohud – Voronin, Putin ja Moldova rahvuslikud huvid
Aastal 1939 sõlmitud pakt ja sellele järgnenud Balti riikide, Lääne-Ukraina ja Moldaavia annekteerimine Teise maailmasõja alguses aitas sillutada teed nn välisimpeeriumi loomisele ning Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide jõustamisele aastatel 1945 - 48.