Mitmes järgus ilmunud põhjalik raport Läänemere piirkonna julgeoleku kitsaskohtadest ja katsumustest on jõudnud lõpuni. Konkreetselt puust ette ja punasest, mida, miks ja kuidas teha.
Seotud artiklid
Küberründed jõu kasutamise õiguse ja humanitaarõiguse raames – millised on mängureeglid?
Nagu ikka õiguses, on elu regulatsioonidest mitu sammu ees ja infotehnoloogiast kolmikhüppaja tuules on õigus jäänud veel tavalisse kaugushüppekasti.
Võimalus lunastada pilet järgmisesse aastasse
Afganistanis on saabunud otsustavad ajad ja vaatamata rohketele riskidele tuleb loota, et seekord läheb õnneks.
Säästurežiimil julgeolek – NATO ressursipeeglis
Eesmärke saab edukalt realiseerida vaid juhul, kui liitlasriigid tajuvad ühiselt ohtude tõsidust ja väljendavad poliitilist tahet, nõustudes vajalike võimete väljaarendamiseks üheskoos senisest rohkem investeerima.
Poola ja raketitõrje: omandatud ja omandamata õppetunnid
Tõsine debatt Poola Ühendriikide-poliitika teemal raketitõrjejärgsel perioodil ei ole enam lihtsalt välditav.
Universaalsed inimõigused horisondil lävepakuks julgeoleku tagamisel
Kas terrorismivastase võitluse mõju inimõigustele on pikaajaliselt sama negatiivne, kui näitas lõppev kümnend, või võib rahvusvaheline üldsus loota, et mõõna ületamiseks koondatud jõud pikas perspektiivis kiirendavad edasiminekut?
Rahvas sõjas. Väikeriigi võimalus olla suurem suurriigist
Strateegilised mõjutusoperatsioonid oleksid Eesti võimalus teha midagi suurt suhteliselt väheste ressurssidega.
NATO uuendamine: osa suuremast pildist
Me peame enda põlvkonna ajal tegema sama, mida tegi eelnev põlvkond meile: panema aluse rahvusvahelisele korrale, mis toetaks eelseisvatel aastakümnetel demokraatia ja turumajanduse arengut ning ülemaailmset julgeolekut.
Euroliidu liikmesus, masu ja Läti sisu*
Sügisesed valimised on Lätis erilise tähtsusega.
Balti energia ja julgeolek
Praeguseid energiapoliitilisi otsuseid tunnetatakse alles ülejärgmiste valimiste ajal.
Leedu energiajulgeolek pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist
Leedu energiapoliitika põhisuunaks on ka edaspidi kindel soov olla tuumaenergiariik, uue tuumajaama rajamine suurendaks omakorda ka kogu piirkonna energiajulgeolekut.
Leedu: uued luuad, vanad probleemid
Ühiskonna ootus, et poliitilises eliidis ja üldse poliitikas toimuksid tegelikud muutused, on väga kõrge. Kõik on suunanud pilgud presidendile.
Kas Leedu välispoliitika muutub isikukeskseks?
Nõrga valitsuse tõttu on Leedu välispoliitikas hakanud tooni andma isikupärasem presidendistiil. President rõhutab retoorikat ja stiili, aga sisu pole veel kuigi selge.
Jahe kevad, kuum sügis: mõned tähelepanekud Läti poliitikaelust
Lätis, kus asjad pole sageli sellised, nagu nad võivad paista, on käesolevat kevadet tervitatud kui stabiilsuse ja konsolideerumise aega.
Läti välispoliitika: edasi läbi raskete aegade
Edukas välispoliitika on võimalik ainult siis, kui vahendid ja eesmärgid on tasakaalus. Viimastel aastatel on Läti välispoliitikas vahendid kippunud eesmärkide ees domineerima.
Balti kolmainsus
Eestit, Lätit ja Leedut ühe ning sarnasena käsitlevale, enamasti välisvaatleja peast ja sulest pärit mudelile oponeeriva mõtteloogika kohaselt pole Balti riikidel õigupoolest kuigi palju ühist. Ühised on geograafiline asukoht, kunagine annekteerimine Nõukogude Liidu poolt ning iseseisvuse taastamine pärast Nõukogude Liidu varisemist - suurem osa ülejäänust on pigem eristav kui liitev ja ühisosaline. Isegi termin "Baltimaad" on erinevatel ajalooperioodidel omanud erinevat sisu, hõlmates mitte nii ammusel ajal näiteks ka Poolat ja Soomet.