Mida peaks USA välispoliitika tegema riigi keskklassi heaks?
Making U.S. Foreign Policy Work Better for the Middle Class. Carnegie Endowment for International Peace, 2020
Kas USA liigub isolatsionismi suunas? Põhjalik uuring, mille üks autoritest on USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõunikuks saanud Jake Sullivan, aitab mõista, mida võib oodata Eesti tähtsaima liitlase välispoliitikast Joe Bideni juhtimisel.
Seotud artiklid
Hurtsiku rohetav, hägune ja moonutav aknaruut
Eesti riigi noorus ja väiksus ning ajaloolised iseärasused ongi üks põhjus, miks siinmail ei ole säärast välispoliitilist debatti kui näiteks USAs, Suurbritannias või Prantsusmaal.
Vähem teraapiat, rohkem strateegiat!
Eesti mõjutamishoovad on loomulikult väiksemad kui suurriikidel, kuid ka meie nõudmised ja huvid on pisemad ja omad lahendusteed peavad kusagil olema ka meie jaoks.
Paljulubav algus – president Obama esimene aasta
Koostöösoovi rõhutamisest hoolimata pole USA loobunud oma rahvusvahelise seisundi kaitsmisest. USA domineeriv rahvusvaheline seisund tugineb aga eelkõige kindlatele liidusuhetele ning demokraatlikele väärtustele.
… ja Venemaa meelest ei lähe
Peame õppima Venemaaga elama mitte tema ambitsioone heaks kiites, vaid neid igapäevaselt ennetades ja vajadusel tõrjudes.
Mõrvatellijad ja seaduspõhine lähenemine
Lääneeurooplastele on Eesti Vene-probleemi mõnigi kord raske seletada - sel lihtsal põhjusel, et Venemaa, mida kogeme meie ja Venemaa, mida kogevad nemad, on nii erinevad.
Washingtoni ja Moskva suhted Obama-ajastul
Hoolimata tervest reast nõrkustest on Venemaa maailmas üks väheseid riike, kus endiselt pühendutakse strateegilisele mõtlemisele. See muudab Moskva nii Washingtoni võimalikuks vastaseks kui ka võimalikuks oluliseks partneriks.
Geopoliitilise “kristallkuuli” nägemused
Elu keerulises ja dünaamilises maailmas sisaldab ikka endas tublisti ebakindlust. See jälitab meid lakkamatult ning tekitab tormilistel aegadel erakordset ängi. Me ei tea, mida toob tulevik isegi rahu ja tasakaalu valitsemise ajal, kõnelemata siis juba ajast, mida iseloomustavad sõjad, konfliktid ja muud võimsad ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised (ning üha enam ka keskkonnaga seotud) kataklüsmid.
President Obama Afganistani-Pakistani strateegia
2009. aasta võiks jääda ajalukku aastana, kui afgaanid ja rahvusvaheline kogukond said tagasi usu iseendasse.
Vara veel avada šampanjat tähistamaks USA-Iraani suhete uut ajastut
Ei saa väita, et Iraanilt poleks võimalik saavutada suuremat konstruktiivsust - juhul kui USA oma kaardid õigesti mängib. Iraani identiteedi ja käitumise põhimõtteliseks muutmiseks on aga vaja sisulist reformi riigi poliitilises süsteemis.
USA majanduspoliitika – kuidas väljuda kriisist?
Kõige lühemas perspektiivis tuleb valitsusel ükskõik mis hinna eest peatada majandusolukorra edasine halvenemine. Natuke pikemas perspektiivis tuleb taastada majapidamiste ja ettevõtete usaldus omaenda ja riigi majanduse tulevikku.
Uue sajandi kaitsekilp
Bushi administratsioon on surnud, kuid raketikaitse elab edasi.
Lugu ja tema jutustaja. Eesti välisministeeriumi taasloomise lood
"Jutusta meile üks lugu!" ütles Märtsijänes. "Jah, palun jutusta!" nurus Alice. "Ja tee ruttu," lisas Kübarsepp. (Lewis Carroll, ”Alice imedemaal”)
Tavalise diplomaadi ebatavaline saatus
Aleksander Warma elukäigust ning diplomaadi rollist
Eesti 90-aastane välisministeerium
"Esimesed aastad olid siiski oma primitiivsusest hoolimata hoogsad, kuna just nendele langesid ministeeriumi kõige suuremad saavutused - Eesti riigi de facto ja de jure tunnustamised Euroopa riikide poolt."
Ameerika ja Euroopa – millest sündis veelahe?
On aeg loobuda kujutelmast, nagu saaksid ameeriklased ja eurooplased maailma asjadest ühtmoodi aru, ja ehk koguni sellestki, et nad elavad ühes ja samas maailmas. Kõiges olulises võimuga seonduvas, selle tõhususe, kõlbluse ja ihaldusväärsuse küsimuses, on Ameerika ja Euroopa vaateviis erinev. Euroopa loobub võimust, õigemini liigub võimust eemale - omaenda seaduste ja reeglite ning rahvusüleste läbirääkimiste ja koostöö suletud maailma. Ta on sisenemas ajaloo lõpu järgsesse rahu ja külluse paradiisi, Kanti "igavese rahu" tõekssaamisesse. Ühendriigid, samas, on kinni ajaloos, teostades võimu hobbeslikus maailmas, kus rahvusvahelisi seadusi ja reegleid ei saa usaldada ning kus tegelik turvalisus ning liberaalse korra kaitsmine ja edenemine sõltub senini sõjalise jõu olemasolust ja kasutusvõimalusest.
Robert Kagan vallandas laviini
Robert Kaganil on juba ammu olnud aeg jõuda Eesti lugejani meie emakeeles. Temaga on asi ka palju lihtsam kui mõne teise nüüdisaja analüütikuga, sest peamisi talle kuulsust toonud järeldusi esitav raamat "Of Paradise and Power: America and Europe in the New World Order" on üsna lühike. Seda teost võib pigem pidada mullu suvel ajakirjas Policy Review ilmunud artikli "Power and Weakness" (vt http:/ /www.policyreview.org/JUN02/kagan.html) täiendatud versiooniks. Esmalt Briti ajakirjas Prospect ja nüüd Diplomaatia veergudel trükitud artikkel on aga omakorda ikka sellesama kuulsa "Jõu ja nõrkuse" artikli lühendus.