Läti meie omast erinev energeetika

Kui võrrelda Eesti ja Läti energeetikat, võiks öelda, et tegemist on mõneti vastanditega: Läti energeetikat iseloomustab suur sõltuvus imporditavast energiast, ülisuur taastuvate energiaallikate osakaal elektri tootmises ja elektrisüsteemi suur paindlikkus. Tegelikult täiendavad Eesti ja Läti energiasüsteem teineteist: Eesti ekspordib suure osa Lätile vajalikust elektrist, Läti hüdrojaamad aitavad aga Eesti elektrisüsteemil hakkama saada kiirete tarbimise muutustega. Samuti võib Läti uhkust tunda selle üle, et sealt on pärit praegune Euroopa Liidu energeetikavolinik Andris Piebalgs, kes on olnud ka Läti Eesti suursaadik.

Läti elektrisüsteem sõltub ilmastikust

Läti energiasõltuvus 2005. aastal oli ligi 65% (Eestil ligi 29%). Läti suur energiasõltuvus tuleneb peamiselt imporditavast elektrienergiast, mis moodustab elektri nõudlusest 20–40% (Eesti hoopis ekspordib 10–20% oma elektritoodangust). Imporditava elektri osakaal sõltub suuresti Daugava jõel asuva hüdrojaamade kaskaadi elektritoodangust, seesama jaam tõstab väga kõrgeks ka Läti taastuvelektri osakaalu elektritootmises: mõnel aastal võib see osakaal ületada 70% (Eestis umbes 2% piires). Selle näitajaga on Läti Euroopa Liidus esimeste hulgas. Samuti muudab see hüdrojaam elektritootmise äärmiselt paindlikuks: hüdrojaama koormust on võimalik väga kiiresti muuta vastavalt nõudlusele muutustele.

Läti impordib elektrit nii Eestist, Leedust kui ka Venemaalt ning on suutnud tänu osavale tarnepoliitikale hoida elektri hinna Euroopa Liidus kõige madalamal tasemel. Samas mõjutavad eelseisvad suured muutused naabersüsteemides suuresti ka Läti energiavarustust: Ignalina tuumajaama teise reaktori sulgemine 2009. aastal vähendab märgatavalt Leedu tarnevõimet, Narva Elektrijaamade renoveerimine ja sellega seotud võimsuse kahanemine vähendab ka elektri tarnevõimalusi Eestist, Venemaa kiire elektritarbimise kasv piirab ka sealset elektri tarnepotentsiaali.

Läti impordib elektrit nii Eestist, Leedust kui ka Venemaalt ning on suutnud tänu osavale tarnepoliitikale hoida elektri hinna Euroopa Liidus kõige madalamal tasemel.

Sellest tulenevalt ongi Läti hakanud uurima võimalusi ise rohkem elektrit toota, huvi tuntakse esmalt kivisöel töötava elektrijaama ehitamise võimaluste vastu. Sellele plaanile on aga otsustavalt pidurit tõmmanud Euroopa Komisjoni otsus heitmekvootide jaotuse kohta, mille kohaselt poleks sellel uuel jaamal võimalik CO2 heitmeid välja lasta. Seetõttu on ka Läti läinud nüüd Euroopa Kohtusse oma õigust taga nõudma.

Ainulaadne maagaasihoidla

Läti energeetika teeb eriliseks 2,5 miljardi kuupmeetri suurune maagaasihoidla Ināukalnsis. See hoidla on väga tähtis Balti riikide ja ka Loode-Venemaa maagaasivarustuses: sisuliselt varustab see hoidla talvisel ajal kogu piirkonda. Suvel, kui maagaasi tarbitakse vähem, pumbatakse hoidla maagaasi täis ning talvisel ajal tarbitakse seda maagaasi kogu piirkonnas. See on ka üks põhjustest, miks Venemaa-poolne Baltimaade gaasiga varustamine on olnud üsna stabiilne: ka Venemaa maagaasitarbijad sõltuvad suuresti Ināukalnsi hoidlatest.

Sellise hoidla rajamise on teinud võimalikuks Läti omalaadne geoloogia: hoidla on rajatud soolaladestustesse. Lätis leidub selliseid soodsa geoloogiaga kohti veelgi ning nii ongi ühe ideena välja pakutud rajada Dobelesse maailma suurim, isegi kuni 50 miljardit kuupmeetrit mahutav maagaasi hoidla. Sellises hoidlas võiks hoiustada väga suure osa Euroopa Liidule vajalikust maagaasist. Seetõttu on ka lätlased toetanud Venemaalt Euroopasse suunduvate maagaasitorustike osas ideid, mis võimaldavad neil rakendada oma hoiustamise potentsiaali. Läänemerd läbiva Nordstreami projekti osas sellel hoidlal rakendust pole, seetõttu ei ole lätlased sellest projektist ka erilises vaimustuses.

Transpordikütuste osas sõltub Läti Leedust

Nagu Eesti ostab ka Läti valdava osa oma bensiinist ja diiselküttest sisse Leedu Mažeikiai rafineerimistehasest. Samas on turul mitmeid teisigi potentsiaalseid tarnijaid, mistõttu ei ole tegemist väga tugeva sõltuvusega.

Ventspilsi viiva torujuhtme boikoti näol on tegemist tõenäoliselt kõige pikaajalisema Venemaa-poolse energeetikaga mõjutamise aktsiooniga Baltimaades.

Läti vedelkütuste transiidiäris paistab siiani välja vene ärimeestega sassi läinud suhete mõju: kuigi Ventspilsi sadam on moodne ja atraktiivne sadam, siis vastuolude tõttu Vene äriringkondadega ei ole juba aastaid vedelkütuste transiiti läbi Läti Ventspilsi sadamasse kulgeva torujuhtme kaudu. Küsimuse tõstatamine ka Euroopa Liidu tasemel ei ole andnud siiani positiivset tulemust. Tegemist on tõenäoliselt kõige pikaajalisema Venemaa-poolse energeetikaga mõjutamise aktsiooniga Baltimaadel. Sisulist mõju sel embargol Lätile küll enam ei ole.

Seega, kuigi Läti energiamajandus sõltub suuresti impordist, on siiani oldud võimelised paindlikult tagama energiaga varustatus koostöös teiste Balti riikidega. Valminud Estlinki kaabel on andnud neile täiendava elektrienergia ostukanali Põhjamaadel. Maagaasi osas on Lätil regioonis väga oluline roll, mida nad ka ise selgelt tajuvad ning ka arendada soovivad. Edasine energeetika arendamine nõuab aga Lätis otsustavaid jõulisi samme selleks, et säilitada senist head seisu.