juuni 18, 2013

Mitut gaasiterminali vajab Läänemere idakallas?

Olulisim risk, millega iga uus turule tulev gaasitarnija peab arvestama, on tarbijate piiratud hulk Läänemere idakalda riikides.

Arutelu maagaasitarnete mitmekesistamisest Balti riikides on vara lõppenuks lugeda. Kuigi Euroopa Komisjon on langetanud põhimõttelise otsuse – rajada regionaalne veeldatud maagaasi (ingl k: liquefied natural gas, LNG) terminal ühte kahest Soome lahe äärsest Euroopa Liidu liikmesriigist, väärivad alternatiivid (Leedu LNG-terminal, maagaasiga konkureerivad kütused) siiski kaalumist.
Võistlev terminal Leedus
Regionaalset LNG taasgaasistamise terminali nähakse peamise võimalusena maagaasi impordi mitmekesistamisel seni ainsast tarnijast sõltuvais Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.
Terminali rajamist toetavad uuringud1 tuginevad Euroopa energiaettevõtete värskele kogemusele hinnaläbirääkimistel, kus Gazprom nõustus vähendama maagaasi hinda partneritele, kel on gaasitarne lepingud mitme eksportijaga2.
Terminali vajadust põhjendavates uurimustes pole analüüsitud olukorda, kus üks regiooni riikidest, Leedu, on terminali ehitamist juba alustanud. Jäävabas Klaipėda sadamas 2014. aasta lõpul valmiva LNG ujuvterminali võimsuseks on kavandatud kuni kaks miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas (võimalusega suurendada seda kuni nelja miljardi kuupmeetrini aastas)3.
Eestisse või Soome kavandatud regionaalse LNG-terminali planeeritud võimsuseks on kuni viis miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Jääb selgusetuks, kuidas kavatsetakse tagasi teenida kahe sama tarbijaskonna pärast võistleva LNG-terminali, mille summaarne võimsus on ligilähedane maagaasi kogutarbimisele regioonis, kulud.
Tarbijate vähesus
Olulisim risk, millega iga uus turule tulev gaasitarnija, nt regionaalse LNG-terminali operaator, peab arvestama, ongi tarbijate piiratud hulk Läänemere idakalda riikides.
Võrreldes Eestiga on maagaasi osakaal Läti ja Leedu energiabilansis suhteliselt suur. Soome energiatarbimises on maagaasi osakaal väike, kuid koguseliselt võrreldav maagaasi tarbimisega Eestis ja Leedus kokku.
Läti ja Soome tarbijate huvi regionaalses terminalis taasgaasistatud LNG ostmiseks piiravad pikaajalised tarnelepingud: Soome Gasumi lepe Gazpromiga kehtib aastani 20254 ja Latvijas Gaze lepe Gazpromiga aastani 20305. Järelikult peab regionaalse terminali kaudu imporditava LNG hind olema oluliselt soodsam, et Gasumi ja Latvijas Gaze partnerid oleksid leppetrahvidele vaatamata valmis tarnijat vahetama ja neilt (st Gazpromilt) vähem maagaasi ostma.
LNG-terminali kaudu imporditud maagaasi saab müüa Leedus ja Eestis juba 2015. aastast, kui lõppevad Lietuvos Dujose ja Eesti Gaasi tarnelepingud Gazpromiga6. Klaipėda LNG-terminal tahetaksegi käiku anda 2015. aasta alguses.
Piisav hulk tarbijaid on probleemiks ka Klaipėda LNG-terminali puhul, sest projekti tasuvuse tagamiseks kohustati kõiki Leedu tarbijaid seaduse jõuga ostma vähemalt veerand vajaminevast maagaasist terminali operaatorilt7. Juhul, kui seadus jõusse jääb, on niisuguse turukorralduse puhul Eestisse või Soome kavandatud regionaalse terminali kaudu imporditud LNGl Leedu turul raske võistelda8.
Ka uute tarbijate lisandumist pole Balti riikides niipea loota. Prognoosid maagaasi tarbimise järkjärgulisest suurenemisest pole täitunud. Leedule ennustati gaasitarbimise kasvu Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisel. Kuid Leedu avas elektrituru, suurendas elektrienergia importi ning maagaasi tarbimine kasvas arvatust vähem (vt tabel).
Tabel. Maagaasi aastased tarbimismahud Balti riikides (miljon kuupmeetrit)

2007 2008 2009 2010 2011
Eesti 1003 962 653 701 632
Läti 1645 1665 1528 1821 1604
Leedu 3720 3245 2727 3115 3398
3B kokku 6368 5455 5139 5637 5634
Soome 3967 4055 3619 3999 3497
Kokku 10335 9510 8758 9616 9131

Allikad: Eesti Statistika, Central Statistical Bureau of Latvia, Department of Statistics of Lithuania, Tilastokeskus.
Balti riikides takistab maagaasi tarbimismahu suurenemist kriisieelsele tasemele Venemaalt imporditava gaasi suhteliselt kõrge hind, võrreldes konkureerivate, ennekõike Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetatud taastuvate kütuste hinnaga.
Hinnakonkurents kütuseturul
Neis riikides, kus pole tekkinud gaasitootjate ja -tarnijate omavahelist konkurentsi, võistleb maagaas kütuseturul vedel- ja tahkekütustega. Tarbijate käitumist sellisel turul mõjutab kütuse suhteline hinnaeelis. Nii on ka Balti riikide hinnatundlikud tarbijad soetanud või soetamas seadmeid, mis võimaldavad toota energiat erinevaist kütustest9. Sellest tulenevat lisakulu korvab võimalus asendada energiatootmisel kallim kütus odavamaga10.
Kütuste hinnakonkurents on teine tegur, mis paneb kahtlema rohkem kui ühe LNG-terminali rajamise otstarbekuses Läänemere idakaldale. Lisaks taastuvatele kütustele tuleb terminali kaudu imporditud ja taasgaasistatud LNGl võistelda ka nn torugaasiga.
Maagaasi tarbimise suurendamiseks peaksid Eesti, Läti, Leedu ja Soome valitsused piirama toetusi taastuvatele kütustele, et õigustada ühegi LNG-terminali rajamiseks tehtavaid kulutusi.
Kui taastuvad kütused on energiatootmisel maagaasist soodsamad, siis milleks Läänemere idakalda riikidele LNG-terminal?
LNG hinnast
Imporditud LNG hind ei hakka tõenäoliselt erinema veeldatud maagaasi hinnast mujal Euroopas11. Põhjuseks turu väiksus, mis muudab hinda kujundada võiva regionaalse maagaasi müügisõlme (nn hub’i) rajamise vähetõenäoliseks.
Loodetakse, et LNG hinda Euroopas mõjutab USA astumine veeldatud maagaasi eksportijate ridadesse12. Ettevalmistused selleks on alanud – USA läänerannikul on valminud ja valmimas mitu maagaasi veeldamistehast ning sealsed eksportijad on juba sõlminud esimesed pikaajalised tarnelepped nt Suurbritannia tarbijatega13. Esimesed kogused LNGd läkitatakse Euroopasse alles septembris 2018 ning kokkulepitud hind ei pruugi siis kujuneda tarbijale soodsamaks torugaasi hinnast.
Sellel on vähemalt kaks põhjust. Esiteks on maagaas regionaalne kaup ja kildagaasi buumi tõttu kahanenud gaasihinnad USAs pole mujale ülekantavad. USA kildagaasi eksportides lisanduvad kulutused transpordile, ja kui gaasi veetakse välja vedelal kujul ehk LNGna, siis ka veeldamisele ja taasgaasistamisele. Teiseks on maagaas nt soojusenergia tootmisel sesoonne kaup, mistõttu lisanduvad hoiustamiskulud.
Kuigi aastaks 2020 ennustatakse maagaasi veeldamisvõimsuste kahekordistumist maailmas (võrreldes aastaga 2012)14, ei ole eksperdid üksmeelel, kuivõrd neist jagub Euroopa tarbeks15. LNG eksportijaile on ja jääb ahvatlevamaks maagaasi hind Aasias (vt joonis), kus oodatakse majanduskasvu jätkumist ja sellest tulenevalt ka nõudluse suurenemist, mida Euroopas ette näidata pole.


Joonis. LNG hind Jaapanis, Koreas, Euroopa Liidus ja USAs16. Allikas: Quarterly Report on European Gas Markets, DG Energy. Vol 5 issue 4. 4th quarter 2012.
LNG hind ei saa Euroopas ka oluliselt langeda, sest madalam hinnatase ei meelita uusi pakkujaid maagaasi müüma. Euroopale ongi ennustatud Aasia kõrval nn lõppturu positsiooni, kuhu müüakse vaid ülepakkumise korral17. Seetõttu pole LNG madalatele hetkehindadele lootmine Läänemere piirkonnas põhjendatud.
Ühendused ja hoiustamine
Eesti, Läti ja Leedu ning Soome maagaasi infrastruktuur toimib tänini Venemaalt tarnitava maagaasi ülekandeks, hoiustamiseks ja jaotamiseks. Täiendav tarnekanal, nt regionaalne LNG-terminal, muudab senist olukorda. Seetõttu kavandatakse ühe uue regioonidevahelise ühenduse (Poola-Leedu gaasitoru ehk GIPL) ja ühe uue regioonisisese ühenduse (Eesti-Soome gaasitoru ehk Balticconnector) rajamist ning olemasolevate laiendamist (nt Leedu-Läti toruühenduse läbilaskevõimsuse suurendamine lõpetatakse 2013. aastal18).
Läänemere idakalda riikidest on maagaasi hoiustamise võimalus seni vaid Läti looduslikus maa-aluses gaasihoidlas Inčukalnsis, kust sügis-talvisel kütteperioodil varustatakse maagaasiga nii kodumaised kui ka Eesti, Leedu ja Loode-Venemaa tarbijaid.
Kuna aastani 2017 on Inčukalnsi hoidla operaatoriks Latvijas Gaze, mida kontrollib Gazprom19, siis otsustas Leedu rajada oma maa-aluse loodusliku gaasihoidla Syderiaisse. Klaipėda LNG-terminal antakse käiku varem, kui saab kasutusvalmis Syderiai hoidla20. Seetõttu otsustas terminali operaator Litgas hoiustada alates 2015. aastast kuni 100 miljonit kuupmeetrit ja 2017. aastal kuni 200 miljonit kuupmeetrit terminali kaudu imporditud gaasi Inčukalnsi maa-aluses hoidlas21.
Muud LNG-terminalid
Euroopas avaneb maagaasi veeldajaile kahe aasta pärast täiendav müügivõimalus. Mitmesse Läänemere sadamasse kavandatakse LNG-terminale laevade varustamiseks gaasikütusega, sest 2015. aastast karmistuvad nõuded väävlisisaldusele meretranspordi heitgaasides Põhja- ja Läänemerel22, mis sunnib laevaomanikke paigaldama alustele väävlipüüdurid või loobuma diiselkütusest gaasikütuse kasuks.
Laevade punkerdamisele mõeldud terminalid võivad hakata varustama ka maismaatarbijaid, kui nad ühendada maagaasi ülekandevõrku. Neil terminalidel võib olla mõju kütuste turule, kui sedakaudu imporditud gaasil on hinnaeelis regionaalse terminali pakutava LNG ees.
Kokkuvõtteks
Kui regionaalne LNG-terminal on täiendava tarnekanalina Soome, Eesti, Läti ja Leedu ühine huvi, siis peaks see väljenduma poliitilises kokkuleppes, millega asjaosalised kohustuvad jagama terminali rajamise kulusid. Kas sellist kokkulepet võib loota, kui terminali asukoht on otsustatud?
Eespool mainitud uurimused soovitavad Läänemere idakalda riikide tarbeks üht LNG-terminali võimsusega neli miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Kas kahe sellise võimsusega terminalile jätkub tarbijaid?
Regionaalseks LNG-terminaliks, mis täiendava tarnekanalina tasakaalustaks Gazpromi rolli Läänemere idakalda riikide gaasiga varustamisel, sobib Klaipėda LNG-terminal. Selle ehitamisega on juba alustatud ning terminali võimsust saab suurendada. Jäävaba sadam, piisavad ülekandevõimsused ning ühendus Lätiga võimaldavad anda Klaipėda terminalile regionaalse terminali ülesanded.
Alternatiiviks oleks taastuvate kütuste ehk biomassi laiem kasutamine energiatootmisel. Tõenäoliselt saaks LNG-terminali rajamiseks kavandatud rahaga (v.a Euroopa Komisjoni lubatud toetus) ehitada mitu kohalikul biomassil töötavat koostootmisjaama või katlamaja kõigisse kolme Balti riiki.
______
1 Ramboll Estonia, Comparison of LNG Terminals in Paldiski, Muuga, and Inkoo: Compiled Report, Tallinn, March 2010; Booz & Co., Analysis of Costs and Benefits of Regional Liquefied Natural Gas Solution in the East Baltic Area, Including Proposal for Location and Technical Options under the Baltic Energy Market Interconnection Plan, Milan, November 2012; ICDS, Connecting the Baltic States to Europe’s Gas Market by Matthew J. Bryza & Emmet C. Tuohy, Tallinn, March 2013.
2 vt nt «Газпром» пошел на скидки – РБК daily, 20.02.2012; «Газпром» снизит цены на газ для Европы на 10% – Vedomosti.ru, 17.02.2012.
3 Aastani 2015 ehk Klaipėda–Kuršėnai toruliini laiendamiseni töötab terminal poole võimsusega. (Liquefied natural gas (LNG) terminal. Business plan. AB Klaipedos Nafta, February 2013)
4 http://www.gazprom.com/press/news/2010/november/article106005/
5 Gazprom Ties Latvia Into Longer Deal, Nefte Compass, 11.02.2009.
6 http://www.gazprom.com/press/news/2013/april/article159722/
7 Lithuania’s gas importers do not want to be forced to buy gas from LNG terminal, BNS, 28.02.2012.
8 Euroopa Komisjon vaidlustas Lietuvos Dujose kaebuse tõttu 25%lise ostukohustuse (vt Lithuanian government has not made final decision on “25 percent rule” yet, BNS, 02.05.2013, Lithuanian Gas complains to Brussels over 25 percent rule, BNS, 07.12.2012).
9 vt nt Eraküte viib Jõgeva soojuse tootmise taastuvkütusele, Delfi.ee, 26.03.2013; Fortum: kaugküte on kohaliku katlamaja küttest odavam, Delfi.ee, 09.05.2012.
10 See on taskukohane siiski suhteliselt suurtele või jõukamatele kütusetarbijaile/energiatootjaile.
11 Juhul kui LNG tarnitakse Läänemere terminali mõnest Euroopa müügisõlmest (nt Zeebruggest vm), lisandub sealsele LNG hinnale transpordimarginaal (EPRG, The Cost of Improving Gas Supply Security in the Baltic States, Pierre Noël, Sachi Findlater & Chi Kong Chyong, Working Paper in Economics 1204, Cambridge 2014, p. 19).
12 Veskimägi unistab Ameerika odavast gaasist – Postimees, 26.03.2013.
13 Centrica signs long-term North American LNG export contract with Cheniere, Centrica.com, 25.03.2013.
14 World Energy Forum & IHS CERA, Energy Vision Update 2011. A New Era for Gas, 2011, p. 4.
15 OIES, The Impact of Globalising Market on Future of European Gas Supply and Pricing: the Importance of Asian Demand and North American Supply, Howard V. Rogers, January 2012.
16 Joonisel puudub Hiina, sest sealsel turul pole kujunenud ühtset maagaasi hinda.
17 LNG ülepakkumise võib põhjustada kildagaasi laiem kasutuselevõtt Aasias pm Hiinas, Euroopa kildagaasi projektid jäävad prognooside kohaselt suhteliselt tagasihoidlikuks (vt JRC, ‘Unconventional Gas: Potential Energy Market Impacts in the European Union’, 2012).
18 Joint Risk Assessment of Security of Gas Supply of Estonia, Latvia, Lithuania, 2012, lk 37-38.
19 Gazprom and Itera not willing to abandon Incukalns gas storage, BNS, 23.05.2011.
20 Kavade kohaselt peaks Syderiai maa-alune looduslik gaasihoidla käiku antama aastal 2018 (vt www.enmin.lt/en/activity/veiklos_kryptys/strategin…; www.le.lt/en/activities/projects/syderiai-undergro…)
21 Литовский газ будут хранить в Латвии, BNS, 20.05.2013.
22 Aluseks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kontrollitava rahvusvahelise laevadelt lähtuvate õhuheitmete ennetuse konventsiooni MARPOL 73/78 VI lisale tuginevat Euroopa Liidu direktiivi 1999/32/EC muutev direktiiv 2012/33/EU (vt eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:…)

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar