Lääne sõjalised võimed Põhja-Euroopas
Eva Hagström Frisell, Krister Pallin, Johan Engvall, Albin Aronsson, Jakob Gustafsson, Robert Dalsjö, Michael Jonsson, Björn Ottosson, Bengt-Göran Bergstrand, Viktor Lundquist, Diana Lepp, Anna Sundberg. Rootsi kaitseuuringute agentuur, 2021
Kaheosaline raport, mille esimeses osas võrreldakse Põhja-Euroopa riikide ja USA sõjalisi võimeid Venemaa omaga. Raporti teine osa keskendub ülevaadetele Põhja-Euroopa riikide ja USA relvajõududest, mis võib pakkuda huvi Läänemere regiooni poliitikutele, ametnikele, ajakirjanikele ja teistelegi huvilistele.
Seotud artiklid
USA valimised ja välispoliitika
Ajal, mil käesolev artikkel lugejate silme ette jõuab, on USA 2. novembri valimiste tulemused juba teada. Selle kirjutamise ajal aga ei saanud sugugi kindel olla, kes ja kuidas võidab. See ei tähenda siiski, et poleks võimalik öelda, millised on valimiste võimalikud tulemused, ennustada, mis kõige tõenäolisemalt teoks saab, ning piiritleda, kuidas iga tulemus mõjutab Ameerika suhteid ülejäänud maailmaga.
Mark Leonard: EL ei peakski olema suurvõim
Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevdirektor Mark Leonard ütleb, et Euroopa Liit on suhetes Venemaaga tugev eeskätt pikemaajalises perspektiivis, kuid lühema aja vältel suudab Moskva esitada ühendusele tõsiseid väljakutseid.
Galantne kavaler või impotentne vägistaja?
Üks asi, mille poolest tänapäeva Venemaa erineb 1980. aastate Venemaast, on see, et faustlikud väiketehingud võimuga tagavad peale vabaduse ja positsiooni ka väga suure raha. Näiteks Kremli peapropagandistil Gleb Pavlovskil on lisaks muudele äridele ka väike küünlavabrik Ukrainas. Sealse valimiskampaania ajal müüb Pavlovski koos veel mõnede alati ja kõigeks valmis Pavlovskijugend'i liikmetega oma mitte esimeses värskuses teeneid kohalikule võimuparteile — ja seda mitte lihtsalt suure raha eest, vaid väga suure raha eest.
Moskva pilk Ukraina presidendivalimistele
Ukraina on Venemaa suurim otsene naaber läänes, hiiglaslik 48 miljoni elanikuga riik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Suhete tähtsus Ukrainaga on Vene poliitilisele eliidile aina selgemaks saanud just viimastel aastatel, mil Venemaa on asunud tasapisi taastama oma positsioone pärast 1990. aastate kaost Boriss Jeltsini võimu ajal.
Mis on ja mis ei ole demokraatia edendamine?
Viimasel kuul Ukrainas arenenud sündmused ühtaegu üllatasid ja vaimustasid suuremat osa inimesi vabas maailmas. Ukraina demokraadid seisid külg külje kõrval külma käes, nõudes oma valitsuselt seda, mida meie, demokraatlike riikide kodanikud, peame enesestmõistetavaks — vabu ja ausaid valimisi. Nende veendumuste tugevus, rahumeelsetes meetodites avalduv jõud ja rahva võime ennast mobiliseerida toob kahtlemata rõõmutunde kõigi demokraatiat hindavate inimeste südamesse.
Raamat: Joseph S. Nye jr. Soft Power.
Briti mõtleja Timothy Garton Ash mainib oma teoses "Free World" ("Vaba maailm") Joseph S. Nye jr raamatu "Soft Power" kohta, et power, millest kõneleb Nye, on külgetõmbavus (power to attract). See pole pelgalt majanduslik või sõjaline jõud, vaid just see, mis kallutab kaalukausi selgelt Euroopa kahjuks ja Ameerika kasuks.
Raamat: Stefan Halpor & Jonathan Clarke
Ajalehe The Guardian hiljutises nädalalõpulisas 2004. aasta lugemiselamusi kokku võtnud Briti kirjanikud ja kriitikud pidasid üsna üksmeelselt läinud aasta üheks tähelepanuväärsemaks teoseks ameeriklase Philip Rothi alternatiivajaloolist romaani "The Plot Against America". Tegemist on kujutlusega Rothi juudisoost perekonna elukäigust fašistlikus Ameerikas, kui legendaarne lendur Charles Lindbergh võitnuks 1940. aastal Ühendriikide presidendivalimised demokraadist Roosevelti ees.
Bushi doktriin ja Kesk-Euroopa
Kui Poola president Aleksander Kwasniewski pöördus 2004. aasta 31. detsembril oma traditsioonilise, sedapuhku viimase uusaastaläkitusega rahva poole, võis tema kõnes täheldada kerget pööret suurematele teemadele osaks langevate rõhuasetuste osas. See oli kõne, milles Euroopa ja Euroopa probleemid olid tugevalt esiplaanil, samal ajal kui muudest rahvusvahelistest küsimustest kurdina mööda mindi.
Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika
Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.
Kaks kohtumist McCainiga
John McCain on mees, kellel on nii põhimõtteid, julgust kui kindlalt rahulikku meelt, et neid ellu viia.
Barack Obama: unistuste ja hirmude ristteel
2008. aasta USA presidendivalimised on kujunenud referendumiks, kuid mitte ametisoleva administratsiooni üle nagu tavaliselt, vaid eelkõige Obama kui kandidaadi ja võimaliku tulevase presidendi üle.
Kui demokraatlik on USA demokraatia?
Rahuajal ning sõja korral erinevad ühiskonna ja riigi juhtimise reeglid väga olulisel määral. Kui rahuajal on juhtimine tsiviilstruktuuride käes ning see põhineb demokraatlikel põhimõtetel siis sõja olukorras arvamuste paljususele kohta ei ole ning see on ka loomulik. Käsuliin peab olema paigas ning igal ühiskonnaliikmel on täita oma kindel roll, et need, kes kaitsta suudavad, saaksid kaitsta ja need, kes kaitset vajavad, saaksid kaitstud.
Alaska barrakuuda
Et Hillary Clintoni pooldajad ei siirdunudki Palini taha, vaid pigem peletas Alaska naiskuberner kahevahel naised eemale, näitab seda, et ka naised valivad poliitikas siiski maailmavaadet, mitte sugu.
Kandidaatide imitatsioonimängud USA presidendivalimistel
Valimisvõitluse võtmeküsimuseks on tõusnud usaldusväärsus.
Ameerika sektor uue lipukandja ootuses
Silt, mis ehib Diplomaatia oktoobrinumbri esikaant, seisis kunagi keset Berliini, Charlie kontrollpunktis, ning tähistas pääsu vabasse maailma. Täna 19 aastat tagasi langes Berliini müür ning checkpoint Charlie muutus muuseumiks. Täna aasta pärast... võib uus, teistsugune versioon checkpoint Charlie'st kusagil juba kerkinud olla.
Teine külm sõda
Lääne diplomaatide lemmiklause on, et keegi ei taha ju külma sõda, ei meie ega venelased. Meie kindlasti ei taha. Aga venelased?