Kuidas näeb Euroopa Liit Ukrainat?
What is Ukraine’s perception in the EU? Cases of Germany, France, Italy, Poland. Kiiev, New Europe Center, 2020
Vaatamata sõjale ja stereotüüpidele on Ukraina saanud eurooplastele lähedasemaks ning üle 50 protsendi Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola kodanikest toetaksid Ukraina Euroopa Liidu liikmelisust.
Seotud artiklid
Transatlantilised suhted: kas status quo või uus lähenemine?
Enne USA presidendivalimisi läbi viidud küsitlused ja meediakajastused näitasid, et enamus Euroopa riikide avalikkusest soovis demokraadist senaatori John Kerry võitu. Selle enamuse pettumuseks juhib järgmised neli aastat Ameerika Ühendriike aga jätkuvalt president George W. Bush. President, kelle selja taga on üle poole valijatest, viimase poole sajandi tugevaim toetus kongressis, kelle riik on võimsaim majandusjõud ja kelle sõjalised kulutused moodustavad NATO 570 miljardist 400 miljardit dollarit, ei pea ei sise- ega välispoliitikas kompromisse tegema, kui ta seda ei soovi.
Euroopa julgeolek ja selle piiratus
Katsed luua Euroopa Liidule oma kaitsestruktuurid on peaaegu sama vanad kui Euroopa Liit ise. 50 aastat tagasi loodigi lisaks Euroopa Söe ja Terase Ühendusele (ECSC) ja Euroopa Majandusühendusele (EEC) ka Euroopa Kaitseühendus (EDC), tunduvalt kaugemale ulatav kontseptsioon kui need, millest viimastel aastatel Euroopas juttu on olnud.
Robert Cooper: Euroopa vajab rohkem julgeolekukultuuri
Diplomaat Robert Cooperi on nädalakiri The Economist tituleerinud Briti välisministeeriumi litsentseeritud mõtlejaks. Tema esseed, mis nüüd on Fontese kirjastatuna saadaval ka eestikeelses raamatus "Riikide murdumine. Kord ja kaos 21. sajandil", kuuluvad paljude ekspertide arvates samasse kategooriasse Samuel Huntingtoni ja Frances Fukuyama krestomaatiliste tekstidega.
Euroopa julgeolekustrateegia – mida see tähendab liikmesriikidele ja kodanikele?
Euroopa Liidu 2003. aasta detsembri tippkohtumisel kiitsid riigijuhid heaks dokumendi "Turvaline Euroopa paremas maailmas", mis kannab alapealkirja "Euroopa julgeolekustrateegia" - ja nii seda tavaliselt kutsutaksegi.
Euroopa kunstlikud rajajooned
Vana ja uut Euroopat ning Visegradi, Beneluxi ja Balti riike ühendab üks asi: neid ei ole olemas.
Mark Leonard: EL ei peakski olema suurvõim
Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevdirektor Mark Leonard ütleb, et Euroopa Liit on suhetes Venemaaga tugev eeskätt pikemaajalises perspektiivis, kuid lühema aja vältel suudab Moskva esitada ühendusele tõsiseid väljakutseid.
Eesti välispoliitika väljakutsed ja võimalused
Vaadates tagasi lõppenud välispoliitika-aastale, on meil palju, mille üle rõõmustada ja uhkust tunda. 2004. aasta oli välispoliitilisest aspektist vaadates vaieldamatult üks tulemusrikkamaid Eesti ajaloos. Täitusid meie taasiseseisvuse aja kaks suurimat välispoliitilist - ja muidugi riiklikku eesmärki. Aprillis liitus Eesti maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga ja mais maailma edukaima poliitika — ja majandusühendusega.
Eesti välispoliitikast 2004. aastal
Möödunud aasta Eesti avalik välispoliitiline debatt oli rikastav nii oma ulatuse, mahu kui ka intensiivsuse poolest. Samas oli see ka tavatult kontrastne.
Eesti huvid Euroopa Liidus
Eesti liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga lõppes üks etapp riigi ülesehitamisel. Liitumisest Euroopa Liiduga jääme meenutama ehk kõige väljapaistvamaid sündmusi, s. o läbirääkimiste lõpetamist ja referendumit. Samas kipume unustama liitumisele eelnenud ühiskonna, majanduse, seadusandluse radikaalset ümberkorraldamist kümmekonna aasta jooksul. Need muutused toimusid märksa sujuvamalt ja vähemate vaidlustega, kuna kiirustamine Euroopa suunas ei lubanud pikemalt mõtlema jääda. Sellel protsessil olid oma head ja vead, ent eesmärk sai täidetud: Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks samaaegselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning vajalikud reformid said tehtud.
Uue külma sõja tulipunktid
Edward Lucas analüüsib, kus võib puhkeda järgmine kriis Vene-Lääne suhetes. Võimalikke tulipunkte on 23.
Jeremy Rifkini linnuperspektiivis Euroopa Liit
Need, kellele meeldib John Lennoni laul “Imagine”, unistajate ja idealistide lemmiklugu, ehk ka teavad, et seda peetakse üheks lääne kultuuri kauneimaks tulevikuvisiooniks. Lennoni maailmas pole enam sõdu, sest pole enam agressiivset rahvusriiklust ning tõe monopoli nimel võistlevaid ideoloogiaid ja religioone; inimesed naudivad seal hetkes elamist ega kraba pidevas ilmajäämishirmus üksteise eest hüvesid ära; seal pole puudust ega nälga, sest Maa ande jagatakse üksteisega vennalikult.
Rahvuslik huvi ja õpihimu
Kui välispoliitiline töö Euroopa Liitu ja NATOsse astumise eel sarnanes mõnevõrra turundusega, siis praegu meenutab Eesti diplomaatia rohkem ülikoolis õppimist, väidab noor Eesti diplomaat Anna Uibo.
Euroopa Liit – näha tulevikku, mõistes minevikku?
Tänane Euroopa Liit pole tekkinud tühjal kohal, vaid ajalooliselt välja kujunenud. Kuidas tagada, et vältimatult tuhmuv ajalooline mälu oleks jätkuvalt mõjuv poliitiline argument, küsib Siim Kallas.
Euroopa edukuse eeldused
“Euroopa Liit ei ole kriisis. Ta on sügavas kriisis” diagnoosisid analüütikud ja poliitikud finantsperspektiivi ja põhiseaduse leppe takerdumise järel. Liitu nimetatakse küll poksiringiks, eluohtlikuks tupikteeks, isegi Waterloo lahinguväljaks. Samas seavad mitmed riigid ELi endiselt eeskujuks ja püüdlevad selle liikmeks. Miks näeb EL seestpoolt sageli armetum ja sihitum välja kui eemalt?
Atlantismi saamislugu Kesk- ja Ida-Euroopas
Kas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäävad ka tulevikus Ameerika liitlasteks või sätivad nad end millalgi Prantsusmaa kiiluvette, unustades, et parimad kogemused on neil just USAga?
Euroopa Liit ja selle eesistuja Suurbritannia
Tuleb pidada saatuse irooniaks, et ELi ajaloo ühe raskeima kriisi ajal võtab liidu juhtimise üle just Suurbritannia, riik, mis end Euroopaga üldse ei samastagi. Ometi on kriisist väljapääs olemas, väidab György Schöpflin.