Venemaa jätkab mõjuvõimu laiendamist Musta mere ja Balkani piirkonnas
Pärast mõningast pingete temperatuuri jahutamist Ida-Ukrainas jätkab Moskva provokatiivset tegevust Mustal merel. 20. aprilli öösel pidasid Vene piirivalvurid kinni kaks Ukraina kalurit, kes parasjagu olid Ukraina majandusvööndis paadiga kalal. Venemaa kontrolli all olev Musta mere magistraadikohus Krimmis mõistis laeva kapteni haldusrikkumise eest süüdi.
Palun vabandust, et hiljaks jäin! Aasia sajandi algus Euroopas
Majanduslik, ideoloogiline ja sõjaline vastasseis on kolinud Euroopast Aasiasse. 40 protsenti maailmamajandusest asub Aasias, demokraatia ja autoritaarne valitsemiskord ristavad piike ning Lõuna-Hiina merelt ja Taiwanist võib alguse saada järgmine sõda.
Diivan ja kaks minutit: diplomaatia mõjutushoovad
Eksimine pidavat inimlik olema. Ka kõige kogenumatel diplomaatidel, poliitikutel, ärimeestel võib mõnel olulisel üritusel midagi viltu kiskuda. Siiski jääb tahes-tahtmata üles küsimus, kas mõni protokolliline aps pole hoopis tahtlik möödalaskmine, mis võib rahvusvahelistes suhetes saatuslikuks saada.
Venemaa luure tegudele tuleb avalikult vastu seista
Vastuluures ei saa katla ühes nurgas tummisemat suppi keeta – vajalik on rahvusvaheline koostöö. Ignoreerida vastuvõetamatuid tegusid mujal või neid maha vaikida oma kodus tähendab rohkem ohvreid tulevikus.
Lääne esmased õppetunnid Venemaa Ukraina-vastases tegevuses
Miks päriselt Venemaa koondab vägesid Ukrainasse ja selle ümber, teab vaid president Vladimir Putin ja talle lähedal seisev sisering, kuid oleks rumal uskuda, et see jõudemonstratsioon pole seotud signaalidega, mida Moskva Kiievist ja lääneriikide pealinnadest saab. Lääneriigid ei tohi Venemaa infooperatsioonidest ja vägede koondamisest end päriselt ega näiliselt heidutada lasta.
Kas lääne üksmeelsest toetusest Ukrainale piisab Kremli heidutamiseks?
Lääne praegune reaktsioon Venemaa provokatiivsetele ähvardustele on tähelepanuväärselt operatiivne ja konkreetne, kuid soovitud mõju saavutamiseks peavad poliitilistele avaldustele järgnema olulised praktilised sammud.
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Kuuldused sõjast: Venemaa üllatab taas Ukrainas?
Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa „rahuvalvajate“ paigutamist Ukrainasse?
Venemaa propageerib Krimmi noorte seas sõjakultust
Venemaa propageerib okupeeritud Krimmis noorte seas sihikindlalt ja ulatuslikult militariseerimist. Eesmärgiks on isiksuse allasurumine ning sõnakuulelike ja motiveeritud sõdurite koolitamine Venemaa relvajõududele. Militariseerimine algab juba lasteaiast või isegi lapse sünniga ning tipneb ebaseadusliku ajateenistusega, millest kõrvalehoidjaid ootab rahatrahv ja avalik hukkamõist.
Ühendkuningriigi uus sõjaline arengukava Baltimaades kindlustunnet ei ärata
Kuidas mõjutavad märtsi keskpaigas avaldatud Ühendkuningriigi julgeoleku-, kaitse-, arengu- ja välispoliitika visioonid ning kaitseväe arengukava brittide sõjalist kohalolekut ja tegevuste aktiivsust Kirde-Euroopas ja konkreetselt Eestis?
Kaubeldes Putini oligarhidega, toetab Euroopa Kremli jõupingutusi ELi hävitamiseks
Vladimir Putin on kuulutatud maailmapoliitikas paariaks. Selle paaria eesmärk on ennekõike raha ja majanduslike hoobadega “vallutada Euroopa”. Euroopa juhid jäävad aga Kremlist rääkides ja vastutegevuses ebamääraseks ning Euroopa ärimehed ostavad jätkuvalt Venemaalt toorainet, toetades nõnda Euroopa-vastase propaganda rahastamist. See nõiaring peab lõppema.
Valgevene on pärast tormi viitsütikuga pomm
Kuigi Valgevene president Alaksandr Łukašenka üleastumisi ja inimõiguste rikkumisi on raske unustada ja andeks anda, tuleb Euroopa Liidul jätkata suhtlust praeguse võimueliidiga ning vältida Venemaa-vastaste meeleolude toetamist Valgevenes, kus neid on väga palju. Kui Moskva tunneb, et on Valgevenet kaotamas, on tõenäoline, et käivitub Krimmi või Donbassi tegevuskäik ja EL-i piirile tekib järjekordne külmutatud konflikti piirkond.
Venemaa peab hübriidsõda ja suurendab oma mõjuvõimu lõhestunud Gruusias
Nagu tavaliselt, püüab Venemaa lõigata kasu Gruusia mürgisest poliitilisest õhustikust ja kasutada ära lahkhelisid. Venemaa on kahekordistanud survet ja šantažeerib Gruusiat, et sundida haavatavat riiki muutma ametlikult oma läänemeelset välispoliitikat. Õõnestades oma demokraatiat ja lähenemist läänele liigub Gruusia Venemaa huviorbiiti.
USA kohal laiub protektsionismi vari
USA president Joe Biden seisab silmitsi hulga riigisiseste ja rahvusvaheliste majandusprobleemidega. Esmalt tegeleb Bideni administratsioon ilmselt riigisiseste küsimustega, taastab seejärel suhted Euroopa ja Aasia liitlastega ning viimaks Hiinaga.
USA peab Trumpi ametiaja järel taastama juhirolli NATOs, kuid ka Euroopa liitlased peaksid aktiivsemad olema
Nagu mõned loomad, nii on ka mõned liitlased võrdsemad kui teised. Ehkki ametlikult teeb NATO otsuseid konsensuse alusel, mis põhineb kõigi liitlaste ühisel seisukohal, võivad alliansi otsuseid praktikas ebaproportsionaalselt kujundada suuremate liikmesriikide, eriti USA vaated.
Kui sügavad on Venemaa Lääne-vastased tunded?
Küsitluste andmed näitavad, et venelased on üha vähem oma valitsuse tegevusega rahul. Paljude indikaatorite järgi otsustades pole selline rahulolematus aga siiski korrelatsioonis kasvava läänemeelsusega. Enamik venelasi on läänemaailma, eriti USA suhtes endiselt vaenulikult meelestatud.
Navalnõi tugevus on tema nõrkus
Vähetõenäoline, et Aleksei Navalnõi arreteerimisele 17. jaanuaril järgnenud protestid kummutavad poliitilise süsteemi, mis on Venemaad ühel või teisel kujul valitsenud alates ajast, mil Vladimir Putin 2000. aasta märtsis Vene Föderatsiooni presidendiks sai. Venemaa riigikord on katki ning vaevalt et terveks saab, enne kui see välja vahetatakse.
Neli peamist trendi Venemaa sõjalise võime arengus
Nagu kõikides maailma hiigelorganisatsioonides, ei toimu ka Venemaa relvajõududes muudatused üleöö ega isegi mitte igal aastal. Samas võib kümne aasta jooksul muutuda üsnagi palju. Vaadates natuke ajas tagasi ja edasi, võib Venemaa sõjalise võime arengus välja tuua neli peamist trendi.