Solvita Denisa-Liepniece ja Dmitri Teperik kirjeldavad Eesti ja Läti kohalike venekeelsete meediamaastike iseärasusi, et välja töötada tõenduspõhine lähenemisviis, kuidas suurendada venekeelsete toimetuste ja kohalike ajakirjanike kerksust ning püsivat võimet töötada suure informatsioonilise haavatavusega piirkondades.
Seotud artiklid
Balti muremõtted
Üheskoos jagub Läänemere-äärsetel riikidel raha, inimesi ja relvastust, et luua tõhus piirkondlik julgeolekusüsteem, mis heidutab ka kõige salakavalamaid ja metsikumaid Kremli kurikaelu.
Läti välispoliitika pärast Prahat ja Dublinit
Pikka aega valitsenud rahvusvahelist poliitilist keskkonda võivad mõjutada näiliselt väheolulised sündmused, mis võivad toimuda ka hetkel, mil neid ridu kirja panen. See reaalsus erineb vägagi sellest, milline oli maailm veel kuuskümmend aastat tagasi või isegi lähiminevikus.
Leedu pärast valimismaraton
Leedu pikk valimismaraton on lõpuks ometi seljataga: 2002. aasta lõpul olid presidendi- ja kohalikud valimised, ELi referendum mais 2004, uued presidendi- ja Euroopa Parlamendi valimised juunis 2004 ning lõpuks oktoobrikuised seimivalimised.
Kõik need presidendi poisid ehk Grand slam Leedus
Kandilise lõua ja kokkupigistatud huultega mees astus hoonest välja ning suundus pika tumeda mantli lehvides auto poole. Väljak tema selja taha jääva hoone ees oli kõledast ja hallist aprilliilmast hoolimata inimestest tulvil. Rolandas Paksas, kunagine Nõukogude Liidu vigurlennuäss, oli just lõpetanud ühe oma kõige ambitsioonikamatest viraažidest.
George Kennani sidemed Eestiga
Paul Goble kinnitab, et märtsis surnud USA välispoliitikakorüfee George F. Kennan hoidis oma elu lõpuni silma peal Baltimaadel, maanurgal, kust tema diplomaadikarjäär kord algas, ning pakkus oma nõuandeid ja abi.
Baltimaade vabanemise Rootsi tunnistaja
Rootsis on ilmunud diplomaat Lars Fredéni mälestusteraamat, kus on juttu põhiliselt Läti ja Leedu, aga ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessist aastatel 1989 –1991. Autor oli nende sündmuste tunnistajaks kohapeal.
Baltimaad – kas “uue” Euroopa esmaasukad?
Ameerika kaitseministrit Donald Rumsfeldi seostatakse alati kahe asjaga: kiirustades ja halvasti ette valmistatud Iraagi avantüüriga, mis on arenenud täielikuks kaoseks, ning tema järskude, kuid enamasti siiski humoorikate märkuste ja solvangutega, mis eriti Euroopas on tekitanud hulga segadust. 2003. aasta jaanuaris, Iraagi kriisi kõrghetkel, paluti Rummie'l kohtumisel ajakirjanikega selgitada, miks Euroopa seisab nii väga vastu ameeriklaste poliitikale Saddam Husseini suhtes.
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Energiasõltuvus, naftaäri ja “Mažeikių nafta”
Leedu poliitikute üsna hiljutisest ajaloost saadud õppetund seisab selles, et soovmõtlemine ei vii kuhugi.
Vaira Vīķe-Freiberga: “Mina tundsin end Moskvas päris hästi, Putini kohta ma tõesti ei oska öelda.”
Läti presidendiga tegi intervjuu ETV ajakirjanik Astrid Kannel.
Balti ajaloo 100 tähtsaimat päeva
Tänu varasemale iseseisvumisele õnnestus Balti riikidel näidata, kui suurel määral erinevad nad teistest liiduvabariikidest, ja kui rängalt eksivad need, kes arvavad, et mittetunnustamispoliitika põhimõtted huvitavad veel ainult ajaloolasi.
Balti riikide tee läände ja Saksamaa
Sakslaste käitumisest Balti riikidega taasiseseisvumise perioodil ning teel Euroopa Liitu ja NATOsse ühe asjaosalise pilgu läbi.
Las head ajad kesta! Aga kui kaua?
Läti poliitika keskendub lühiajalisele kasule ja eirab pikemaajalisi tagajärgi.
Balti tähe sära jõuab Lääne silmi: Läti retsept, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi
David J. Galbreath väidab, et Läti edu retsept on võimekad poliitilised liidrid.
Balti koostöö: minevik, olevik, tulevik
15aastane Balti Assamblee mõjub kui igipõline rahvusvaheline jututuba, mis vajaks reformi. Aga millist? ja kuidas selleni jõuda?
Läti meie omast erinev energeetika
Eesti ja Läti energiasüsteem täiendavad teineteist: Eesti ekspordib suure osa Lätile vajalikust elektrist, Läti hüdrojaamad aitavad aga Eesti elektrisüsteemil hakkama saada kiirete tarbimise muutustega.