Solvita Denisa-Liepniece ja Dmitri Teperik kirjeldavad Eesti ja Läti kohalike venekeelsete meediamaastike iseärasusi, et välja töötada tõenduspõhine lähenemisviis, kuidas suurendada venekeelsete toimetuste ja kohalike ajakirjanike kerksust ning püsivat võimet töötada suure informatsioonilise haavatavusega piirkondades.
Seotud artiklid
Eesti lähimad sõjalised liitlased
Läti ja Leedu kaitsereforme tuleb tähelepanelikult jälgida. Neid ei ole mõtet väga kiiresti ei hukka mõista ega heaks kiita.
Jahe kevad, kuum sügis: mõned tähelepanekud Läti poliitikaelust
Lätis, kus asjad pole sageli sellised, nagu nad võivad paista, on käesolevat kevadet tervitatud kui stabiilsuse ja konsolideerumise aega.
Läti välispoliitika: edasi läbi raskete aegade
Edukas välispoliitika on võimalik ainult siis, kui vahendid ja eesmärgid on tasakaalus. Viimastel aastatel on Läti välispoliitikas vahendid kippunud eesmärkide ees domineerima.
Balti kolmainsus
Eestit, Lätit ja Leedut ühe ning sarnasena käsitlevale, enamasti välisvaatleja peast ja sulest pärit mudelile oponeeriva mõtteloogika kohaselt pole Balti riikidel õigupoolest kuigi palju ühist. Ühised on geograafiline asukoht, kunagine annekteerimine Nõukogude Liidu poolt ning iseseisvuse taastamine pärast Nõukogude Liidu varisemist - suurem osa ülejäänust on pigem eristav kui liitev ja ühisosaline. Isegi termin "Baltimaad" on erinevatel ajalooperioodidel omanud erinevat sisu, hõlmates mitte nii ammusel ajal näiteks ka Poolat ja Soomet.
Vähetallatud tee: Balti riikide iseseisvuse toetamine
Pärast seda, kui Islandist sai esimene riik, mis tunnustas Balti riikide iseseisvust ja rajas nendega ametlikud diplomaatilised suhted, selgus peagi, et Hannibalssoni poolel oli ka ajalugu.
Selginemise aasta energeetikas
2009. aasta gaasikriis oli euroliidule äratus jääkülma veega.
Balti muremõtted
Üheskoos jagub Läänemere-äärsetel riikidel raha, inimesi ja relvastust, et luua tõhus piirkondlik julgeolekusüsteem, mis heidutab ka kõige salakavalamaid ja metsikumaid Kremli kurikaelu.
Läti välispoliitika pärast Prahat ja Dublinit
Pikka aega valitsenud rahvusvahelist poliitilist keskkonda võivad mõjutada näiliselt väheolulised sündmused, mis võivad toimuda ka hetkel, mil neid ridu kirja panen. See reaalsus erineb vägagi sellest, milline oli maailm veel kuuskümmend aastat tagasi või isegi lähiminevikus.
Leedu pärast valimismaraton
Leedu pikk valimismaraton on lõpuks ometi seljataga: 2002. aasta lõpul olid presidendi- ja kohalikud valimised, ELi referendum mais 2004, uued presidendi- ja Euroopa Parlamendi valimised juunis 2004 ning lõpuks oktoobrikuised seimivalimised.
Kõik need presidendi poisid ehk Grand slam Leedus
Kandilise lõua ja kokkupigistatud huultega mees astus hoonest välja ning suundus pika tumeda mantli lehvides auto poole. Väljak tema selja taha jääva hoone ees oli kõledast ja hallist aprilliilmast hoolimata inimestest tulvil. Rolandas Paksas, kunagine Nõukogude Liidu vigurlennuäss, oli just lõpetanud ühe oma kõige ambitsioonikamatest viraažidest.
George Kennani sidemed Eestiga
Paul Goble kinnitab, et märtsis surnud USA välispoliitikakorüfee George F. Kennan hoidis oma elu lõpuni silma peal Baltimaadel, maanurgal, kust tema diplomaadikarjäär kord algas, ning pakkus oma nõuandeid ja abi.
Baltimaade vabanemise Rootsi tunnistaja
Rootsis on ilmunud diplomaat Lars Fredéni mälestusteraamat, kus on juttu põhiliselt Läti ja Leedu, aga ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessist aastatel 1989 –1991. Autor oli nende sündmuste tunnistajaks kohapeal.
Baltimaad – kas “uue” Euroopa esmaasukad?
Ameerika kaitseministrit Donald Rumsfeldi seostatakse alati kahe asjaga: kiirustades ja halvasti ette valmistatud Iraagi avantüüriga, mis on arenenud täielikuks kaoseks, ning tema järskude, kuid enamasti siiski humoorikate märkuste ja solvangutega, mis eriti Euroopas on tekitanud hulga segadust. 2003. aasta jaanuaris, Iraagi kriisi kõrghetkel, paluti Rummie'l kohtumisel ajakirjanikega selgitada, miks Euroopa seisab nii väga vastu ameeriklaste poliitikale Saddam Husseini suhtes.
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Energiasõltuvus, naftaäri ja “Mažeikių nafta”
Leedu poliitikute üsna hiljutisest ajaloost saadud õppetund seisab selles, et soovmõtlemine ei vii kuhugi.
Vaira Vīķe-Freiberga: “Mina tundsin end Moskvas päris hästi, Putini kohta ma tõesti ei oska öelda.”
Läti presidendiga tegi intervjuu ETV ajakirjanik Astrid Kannel.