Kas Euroopa Liidul on vaja sõjalis-strateegilisel tasandil alalist peakorterit?
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
2022. aastal on kaitsevõime üks tähtsamaid teemasid Euroopa Liidus. Peagi on oodata ELi uut strateegilist visiooni – strateegilist kompassi. Kas ELil on lõpuks kaitsekoostööga tõsi taga ning kui jah, millised võiksid olla järgmised sammud?
Seotud artiklid
Lääne sõjalised võimed Põhja-Euroopas
Eva Hagström Frisell, Krister Pallin, Johan Engvall, Albin Aronsson, Jakob Gustafsson, Robert Dalsjö, Michael Jonsson, Björn Ottosson, Bengt-Göran Bergstrand, Viktor Lundquist, Diana Lepp, Anna Sundberg. Rootsi kaitseuuringute agentuur, 2021
Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Uued raketid, õõnestavad normid: Euroopa valikud pärast INF-lepingu kokkuvarisemist
Dominika Kunertova, 2021
Kriis taandudes laskub Ukrainale ebaselguse udu
Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu 22. aprilli teadaanne, et Venemaa tõmbab 7. aprillil alustatud välkõppusele koondatud väed tagasi, on tekitanud samavõrra segadust kui kergendust. Sellest teatest möödunud aja jooksul on Bideni administratsiooni avaldused ja kavandatav Bideni-Putini tippkohtumine segadust pigem lisanud kui hajutanud.
Venemaa luure tegudele tuleb avalikult vastu seista
Vastuluures ei saa katla ühes nurgas tummisemat suppi keeta – vajalik on rahvusvaheline koostöö. Ignoreerida vastuvõetamatuid tegusid mujal või neid maha vaikida oma kodus tähendab rohkem ohvreid tulevikus.
Kas lääne üksmeelsest toetusest Ukrainale piisab Kremli heidutamiseks?
Lääne praegune reaktsioon Venemaa provokatiivsetele ähvardustele on tähelepanuväärselt operatiivne ja konkreetne, kuid soovitud mõju saavutamiseks peavad poliitilistele avaldustele järgnema olulised praktilised sammud.
Vene oht püsib, Hiina oma suureneb
Ajal, mil Läänemaailm on viimase aasta jooksul suuresti keskendunud koroonapandeemiale, ei ole konventsionaalsed ja tavapärased ohud kusagile kadunud. Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada.
Kuuldused sõjast: Venemaa üllatab taas Ukrainas?
Kuum infosõda, hiiliv eskaleerumine ning teised hoiatavad märgid ja arengud viitavad sellele, et Venemaa valmistub uueks rünnakuks Ukraina vastu. Kas oodata on Donbassi annekteerimist, täieulatuslikke sõjalisi operatsioone või Venemaa „rahuvalvajate“ paigutamist Ukrainasse?
Venemaa propageerib Krimmi noorte seas sõjakultust
Venemaa propageerib okupeeritud Krimmis noorte seas sihikindlalt ja ulatuslikult militariseerimist. Eesmärgiks on isiksuse allasurumine ning sõnakuulelike ja motiveeritud sõdurite koolitamine Venemaa relvajõududele. Militariseerimine algab juba lasteaiast või isegi lapse sünniga ning tipneb ebaseadusliku ajateenistusega, millest kõrvalehoidjaid ootab rahatrahv ja avalik hukkamõist.
Ühendkuningriigi uus sõjaline arengukava Baltimaades kindlustunnet ei ärata
Kuidas mõjutavad märtsi keskpaigas avaldatud Ühendkuningriigi julgeoleku-, kaitse-, arengu- ja välispoliitika visioonid ning kaitseväe arengukava brittide sõjalist kohalolekut ja tegevuste aktiivsust Kirde-Euroopas ja konkreetselt Eestis?
Kaubeldes Putini oligarhidega, toetab Euroopa Kremli jõupingutusi ELi hävitamiseks
Vladimir Putin on kuulutatud maailmapoliitikas paariaks. Selle paaria eesmärk on ennekõike raha ja majanduslike hoobadega “vallutada Euroopa”. Euroopa juhid jäävad aga Kremlist rääkides ja vastutegevuses ebamääraseks ning Euroopa ärimehed ostavad jätkuvalt Venemaalt toorainet, toetades nõnda Euroopa-vastase propaganda rahastamist. See nõiaring peab lõppema.
Valgevene on pärast tormi viitsütikuga pomm
Kuigi Valgevene president Alaksandr Łukašenka üleastumisi ja inimõiguste rikkumisi on raske unustada ja andeks anda, tuleb Euroopa Liidul jätkata suhtlust praeguse võimueliidiga ning vältida Venemaa-vastaste meeleolude toetamist Valgevenes, kus neid on väga palju. Kui Moskva tunneb, et on Valgevenet kaotamas, on tõenäoline, et käivitub Krimmi või Donbassi tegevuskäik ja EL-i piirile tekib järjekordne külmutatud konflikti piirkond.
Venemaa peab hübriidsõda ja suurendab oma mõjuvõimu lõhestunud Gruusias
Nagu tavaliselt, püüab Venemaa lõigata kasu Gruusia mürgisest poliitilisest õhustikust ja kasutada ära lahkhelisid. Venemaa on kahekordistanud survet ja šantažeerib Gruusiat, et sundida haavatavat riiki muutma ametlikult oma läänemeelset välispoliitikat. Õõnestades oma demokraatiat ja lähenemist läänele liigub Gruusia Venemaa huviorbiiti.
USA peab Trumpi ametiaja järel taastama juhirolli NATOs, kuid ka Euroopa liitlased peaksid aktiivsemad olema
Nagu mõned loomad, nii on ka mõned liitlased võrdsemad kui teised. Ehkki ametlikult teeb NATO otsuseid konsensuse alusel, mis põhineb kõigi liitlaste ühisel seisukohal, võivad alliansi otsuseid praktikas ebaproportsionaalselt kujundada suuremate liikmesriikide, eriti USA vaated.
Neli peamist trendi Venemaa sõjalise võime arengus
Nagu kõikides maailma hiigelorganisatsioonides, ei toimu ka Venemaa relvajõududes muudatused üleöö ega isegi mitte igal aastal. Samas võib kümne aasta jooksul muutuda üsnagi palju. Vaadates natuke ajas tagasi ja edasi, võib Venemaa sõjalise võime arengus välja tuua neli peamist trendi.