Euroopa julgeoleku tagamine Venemaa vastu – Eesti seisukoht
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Lähiaastatel peavad Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid tugevdama oma võimet kaitsta end nõrgenenud, kuid mitte vähem ohtliku Venemaa eest. On vaja selgeid strateegilisi valikuid, Atlandi-ülese ja Euroopa ühtekuuluvuse säilitamist ning arvestatavaid investeeringuid Euroopa kaitsevõimesse.
Loe lähemalt siit.
Seotud artiklid
Reegleid järgivate mängijate võimalused muutuvas maailmakorras
Tulevik tuleb rajada õigetele, mitte valedele õppetundidele minevikust. Äärmiselt oluline on ulatada Vene rahvale käsi. Hiina ei püüa sarnaselt Vladimir Putiniga rahvusvahelist korda hävitada. Suursaadikud Daniel Fried ja Jüri Luik arutavad, kuidas reegleid järgivad mängijad saavad rahvusvahelisel areenil kammitseda tõsist ohtu Venemaad ning „süsteemset katsumust“ Hiinat.
Ukrainas püsib pinevus, kuid ühiskond on tugevam
Pärast kaht kuud pingete demonstratiivset eskaleerimist ning sõjatehnika ja vägede koondamist Ukraina piiri lähistele teatas Venemaa, et nn õppused on läbi ja väed naasevad baasidesse. Kas see tähendab, et Venemaa annab järele? Ei.
Venemaa jätkab mõjuvõimu laiendamist Musta mere ja Balkani piirkonnas
Pärast mõningast pingete temperatuuri jahutamist Ida-Ukrainas jätkab Moskva provokatiivset tegevust Mustal merel. 20. aprilli öösel pidasid Vene piirivalvurid kinni kaks Ukraina kalurit, kes parasjagu olid Ukraina majandusvööndis paadiga kalal. Venemaa kontrolli all olev Musta mere magistraadikohus Krimmis mõistis laeva kapteni haldusrikkumise eest süüdi.
Traian Băsescu: on selge, et Venemaa on ohuks kõikidele Musta mere riikidele
Rumeenia saab hästi läbi Türgiga ja üritab võidelda Vene propagandaga Moldovas.
Kas Venemaa ja Saksamaa koostöö võib tuua kaasa ajaloo kordumise?
Milline on meie geopoliitiline olukord?
Piiride naasmine
Uue lahkjoone tekkimise vältimine Euroopa kirdeperifeerias kindlustaks, et demokraatiale ülemineku protsess võib taas alustada jõu kogumist Ida-Euroopas – ning kunagi ehk ka Venemaal endal.
Baltimaade tulevase julgeolekukeskkonna ennustamisest
Kuidas muutuv maailm kujundab Läänemere piirkonna homset nägu.
08.08.2008 ja Lääne uus julgeolekuparadigma
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Kuidas sõda Ukrainas muutis Eesti maailmas suureks ja siis jälle väikeseks
Eesti ühiskonnale saabus 2022. aasta 24. veebruar üllatuslikult – ja samas mitte. Kuigi märgid Venemaa ettevalmistustest Ukraina vastu peetava sõja laiendamiseks olid olnud laiale avalikkusele näha juba kuid (ning Eesti valitsusele, nende sõnul, teada juba pool aastat varem), tundus mõte, et Venemaa proovibki oma Ukraina-probleeme lahendada Kiievis režiimimuutuse korraldamisega, ikkagi absurdne.
Kuidas USA riiklikku julgeolekustrateegiat Euroopas võtta
Uuest USA riiklikust julgeolekustrateegiast loeb, et Washingtoni hoiak Euroopa suhtes on oluliselt teistsugune. Ehkki Atlandi-üleste sidemete tähtsus leiab taas kinnitust, seatakse Venemaa uude valgusse, Euroopast oodatakse iseseisvat toimetulekut veelgi varem ning Ukraina tulevikku käsitletakse keset USA eestvõttel toimuvat diplomaatilist tegevust. Rinderiikidele on asi selge: Atlandi-üleses suhtes on Euroopa sattunud etappi, kus loidust enam ei sallita: meie maailmajao turvalisus sõltub Ameerika asemel pigem siinsest suutlikkusest vastast heidutada, investeeringuid teha ning piirkondlikule stabiilsusele poliitilisi eeldusi luua.
Eesti välispoliitika silmitsi muutunud liitlassuhtega
USA värske julgeolekustrateegia kinnitab, et transatlantilised suhted on olemuslikult muutunud. USA on endiselt asendamatu liitlane, kuid ühisosa, mis allianssi koos hoiab, on jäänud õhukeseks. Washingtonilt võib üha enam oodata seisukohti ja tegusid, mis on vastuolus Eesti julgeolekuhuvidega, eelkõige Ukrainas ja Venemaa suunal. Eesti välispoliitika jaoks on käes kõige keerulisem aeg peale taasiseseisvumist.
Teadusjulgeolek 21. sajandil: pingest vabaduse ja julgeoleku vahel
2024. aasta jaanuaris avalikustati, et Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis töötanud Euroopa uuringute professor Vjatšeslav Morozov oli mõni nädal varem arreteeritud kahtlustatuna riigivastases luuretegevuses. Eesti ja rahvusvahelise meedia reaktsioonid olid seinast seina: mõned väitsid, et olid juba ammu kahtlustanud (või lausa teadnud), et tegu on Vene riigiteenriga, samal ajal kui teised olid šokeeritud, et näivalt kremlivastane ning euroopameelne professor võis osutuda spiooniks. Eriti välismaises sotsiaalmeedias võeti uudis vastu arusaamatusega ning Morozovi arreteerimist peeti murettekitavaks.
Vene-Ukraina sõja õppetunnid Mustal merel
Täiemahuline sõda Ukrainas kestab juba neljandat aastat ja kuigi Lääne ühiskondades on täheldada teatavat “sõja(teadete) väsimust“, püüab vähemalt Eesti avalikkus truult sündmustega kursis olla. Eesti riigikaitse paradigma on aga kontinentaalne ja nii on enamus teateid sõjategevusest rindeuudised – Venemaa võttis ära X küla, Ukraina vallutas tagasi Y ruutmeetrit territooriumi, droonid tabasid Z linna jne. Kajastamist leiavad ka uudsed sõjapidamise vahendid ning diplomaatilised ja poliitilised katsed sõda lõpetada või vastuoksa, pikendada.
Läänemeri rahu ja sõja vahel
2023. aasta lõpus alanud vahejuhtumite reas lõhkusid kaubalaevad ohtralt Läänemere põhjas asuvaid torujuhtmeid ja kaableid. Heites kõrvale oma senise vaatenurga, et hübriidohtudele reageerimise eest vastutavad peamiselt sihtriigid, alustas NATO sõjalisi tegevusi, mille käigus paigutati piirkonda liitlasvägede laevu ja lennukeid edasiste rünnakute ärahoidmiseks ja tõrjumiseks. Need sündmused tõid esile nii Läänemere maade vajaduse tagada ohutu merekeskkond kui ka nende praegused puudujäägid ses valdkonnas.
Igor Gretski: Miks ENPA uus Venemaa platvorm võib tagasilöögi anda?
1. oktoobril 2025 võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) vastu resolutsiooni, millega luuakse dialoogiplatvorm Venemaa demokraatlike jõududega. Algatuse eesmärk on luua raamistik ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks. Otsus on tekitanud mõningast poleemikat, mis näib edaspidi tõenäoselt ägenevat.
Moldova ristteel: karu värava taga ja läänekaare tuul
Valimised on igas demokraatlikus riigis alati pöördeline hetk, kodanike lõplik seisukohavõtt oma maa tuleviku kujundamisel. Kuid Moldova jaoks ulatuvad panused sisepoliitikast palju kaugemale. Need parlamendivalimised mitte ainult ei määra, kes hakkab juhtima, vaid sedagi, kas riik triivib Brüsselile lähemale või takerdub Moskva orbiidile. Seega ei lähe Moldova vastu lihtsalt järjekordsetele valimistele, vaid ees seisab põhimõtteline valik: nende koht maailmas. Kas neid kannavad edasi Euroopa tuuled või hoiab Vene karu vari tagasi?