Euroopa julgeoleku tagamine Venemaa vastu – Eesti seisukoht
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Lähiaastatel peavad Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid tugevdama oma võimet kaitsta end nõrgenenud, kuid mitte vähem ohtliku Venemaa eest. On vaja selgeid strateegilisi valikuid, Atlandi-ülese ja Euroopa ühtekuuluvuse säilitamist ning arvestatavaid investeeringuid Euroopa kaitsevõimesse.
Loe lähemalt siit.
Seotud artiklid
Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade
Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.
Naine – kõva jõu teostaja
Eesti viimase kümnendi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundajate soolist aspekti analüüsides võib täheldada eelnenud kümnenditega võrreldes edasiminekut, eriti kaitseministeeriumis ja kaitseväes, kuid astuda tuleks veel mitu vajalikku sammu.
NATO laienemine Venemaa valitseja välispoliitilises narratiivis
NATO liikmesuse välistamine või ka liikmesuse lubamine ei ole midagi, mida saab teha ühe liikmesriigi juht ainuisikuliselt, sest liikmeks võtmise üle otsustavad NATO riigid kollektiivselt. See kehtib nii Eesti kui ka Ukraina kohta.
Märgid viitavad Venemaa toime pandud keskkonnasõjakuriteole Donbassis
Tõendid viitavad, et Venemaa koos oma käsilastega Donetskist ja Luhanskist võis 2018. aastal toime panna keskkonnasõjakuriteo, mille tagajärjed alles kooruvad. Probleemi algpõhjus on piirkonna nõukogudeaegsetes, veega täitunud söekaevandustes, ühes neist korraldati 1979. aastal tuumaplahvatus, mis on põhjavee radioaktiivselt saastanud.
Vastanduvad vaated ajaloole lõhestavad sajandeid hiljem Hispaania ühiskonda
Küsimus, mida ja kuidas tähtsa sündmusena meenutada, on Hispaanias tuliseid vaidlusi tekitanud Franco diktatuurilt demokraatiale ülemineku ajast alates. Nagu puudub …
Joe Bideni esimene aasta USA presidendina: suhete silumine liitlastega ja tülinorijate ohjeldamine
Jaanuaris 2021 presidendiks saades ei soovinud Joe Biden oma programmis välispoliitikale tõenäoliselt liiga tähtsat rolli anda. Pigem oli eesmärk tagada …
Taastuvenergia geopoliitika Baltimaades: energiasõltuvuse lõpetamine Venemaast on võimalik
Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele kütustele kätkeb potentsiaali suurendada Baltimaade energiatarnete kindlust ning vähendada kolme riigi sõltuvust välismaistest energiatarnetest. Aastate jooksul on …
Põhjamaad ja Balti riigid vajavad solidaarset hübriidkaitset
See, et välised jõud võivad lugeda või kuulda kogu telefonis toimuvat, on enamiku välisteenistuses töötavate inimeste õudusunenägu. See õudusunenägu sai …
Kasahstani verine jaanuar ja võidujooks Kesk-Aasiale
Kasahstanis kaksikjuhtimise lõppemiseni viinud sündmustel on mitu kihistust, neist osa on tähtsad Kasahstanile, teised aga tervele piirkonnale, kus oma huvid on nii Venemaal, Hiinal, Euroopa Liidul, Indial, Türgil kui ka teistel riikidel.
Vene diasporaa: dissidentide juurdevool ja Putini-meelse enamuse säilitamine
Viimastel aastatel on suur hulk opositsiooni toetavaid venemaalasi olnud sunnitud kodumaalt lahkuma. Mõned neist sulanduvad aktiivselt Lääne ühiskonda, näiteks aidates lääneriikide poliitikutel seista vastu Venemaa propagandale, kuid suurem osa varasemate emigreerumislainetega lahkunud venelastest pooldab endiselt Vladimir Putini poliitikat.
Eesti ÜRO julgeolekunõukogus: ajalugu kolmes kriisivaatuses
Nii Afganistani, Valgevene kui ka Iraani kriis, millega Eesti kahe aasta jooksul ÜRO tähtsaimas otsustusorganis silmitsi pidi seisma, sümboliseerivad laiemalt külma sõja järgse maailmakorra mõranemist.
Türgi rollist NATOs. Asendamatu ja keeruline liitlane
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Kas Euroopa Liidul on vaja sõjalis-strateegilisel tasandil alalist peakorterit?
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022
Ohtlik enesepete: Läänemere piirkonna julgeolek
Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskus, 2022
Soomel ja Rootsil ei ole kiirteed NATO-sse
Soomel ja Rootsil ei ole NATO-sse astumiseks kiirteed. Liikmeks astumist taotledes peavad nad tõendama, et suudavad täita NATO poliitilisi, sõjalisi, juriidilisi, ressursse ja julgeolekut puudutavaid nõudeid või vähemalt esitama plaani ilmsete vajakajäämiste kõrvaldamiseks.
Prantsusmaa Euroopa Liidu poliitika eesistumise ja valimiste köielkõnd
See ei pidanud nii minema, kuid veel ühe Brexiti tagajärjena langevad alanud poolaastal kokku Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ning presidendi- ja parlamendivalimised. Kas Prantsusmaa valitsusel jätkub võhma tegeleda mõlemaga? Igal juhul kujunevad valimised testiks, kas prantslased jäävad tugeva ELi-meelsusega silma paistnud president Emmanuel Macroni selja taha.