Euroopa geopoliitiline äratus
Luuk van Middelaar. Groupe d’études géopolitiques, 2021
Mõtteainet Euroopat ühendava loo otsingul geopoliitikas, kus lisaks jõule ja territooriumile on suur jõud narratiividel. Lood võimestavad ühiskondi, riike, riikide liite.
Seotud artiklid
Hiina mittesekkumise põhimõttel baseeruva välispoliitika lõpp?
Hiina tajub oma rahvusvahelise positsiooni tähtsamaks muutumist.
Riia tippkohtumise eel: mis suunas liigub ELi naabruspoliitika
Eesti peab oma Euroopa Liidus eesistumise aega ära kasutama, et võidelda idapartnerluse eest.
Eesti vajab aktiivsemat välispoliitikat
Välisministeerium võiks olla Eesti välispoliitiliste eesmärkide teenimisel paremini rahastatud.
Venemaast, varjenditest ja naistest püssi all – Diplomaatia suur valimisdebatt
Mis on Eesti julgeolekuprobleem nr 1? Kas Eesti peaks hakkama ehitama rahvale varjendeid nagu Soome? Mida arvata naiste kohustuslikust ajateenistusest? Kas sanktsioonid ajendavad Venemaad samme tagasi võtma või ässitavad teda veelgi enam üles? Diplomaatia korraldas valimiseelse kaitsepoliitika-teemalise vestlusringi, kuhu tulid kohale kõigi parlamendiparteide esindajad.
Euroopa/Eesti pehme jõud versus jõhkruse paljunemine
Mul on hea meel, et praeguses järjest keerulisemaks muutuvas rahvusvahelises julgeolekuolukorras on Eestil piisavalt välispoliitilist kogemust, et selles ettearvamatus ja kiirete muutuste õhustikus efektiivselt toime tulla ja oma julgeoleku ning heaolu eest seista.
Eesti välispoliitika kompassist ja eesmärkidest
Läänemaailma absoluutne domineerimine maailmapoliitikas on hakanud kahanema.
Pilguheit Eesti välispoliitika üldseisule
Me peame arvestama sellega, et ajalugu on järjepidev – see ei ole läbi ja ka edaspidi võib halbu asju juhtuda.
Kuidas kaotada sõpru ja jätta mõju saavutamata?
Üldistatult taanduvad Eesti välispoliitilised vead ühele ühisnimetajale – oma suuruse ebaadekvaatsele tajumisele.
Melose dialoog 2.0. Väärtuspõhine pragmatism
Ei tohi tekkida arvamust, et väikesed, kuigi nad ka tahaks olla pragmaatikud, ei saa seda endale lubada, ja peavad leppima teisejärguliste väärtustega.
Väikeriik ÜROs – kas tulutu jahmerdamine või kaasumisvõimalus?
Rahvusvahelistes organisatsioonides on väikese hääl tihtilugu paremini kosta ja tulemuslikum kui üksinda kahepoolsete suhete võrgustikus manööverdamisel.
Eesti ja maailm lahkuval aastal – 50 : 60
Eestile on oluline prioriteetide selgus, kui maailma pilk pöördub Aasia ja digiajastu poole.
Kas tulemas on ã-ajastu?
Me peaksime arvestama portugalikeelse maailma tugevneva positsiooniga maailmas.
Väsiva suurvõimu kaitseks
Robert Kagani uusim raamat on teretulnud vahelduseks levinud allakäigukirjanduse sekka.
President Obama välispoliitikast
Kõik märgid viitavad sellele, et Obama “reset”-poliitika jätkuks ka tema teisel ametiajal.
Pilk idast
Venemaa diplomaatias väljenduvad rohkem sisepoliitilised kui välispoliitilised sihid.
Eesti suurte muutuste maailmas
Lõppev 2011. välispoliitika-aasta kõneleb sellest, et elame suurte muutuste aega.