Enesekindluse kriis: millisena näevad eurooplased oma kohta maailmas
Euroopa Välissuhete Nõukogu, 2021
Kuigi COVID-19 kriis on kõvasti raputanud eurooplaste usku Euroopa Liidu institutsioonidesse, usuvad inimesed jätkuvalt, et õlg õla kõrval tuleb rohkem tegutseda, eriti tugevdades ELi löögirusikat maailmaareenil. USA suhtes on eurooplased skeptilised.
Seotud artiklid
2005 – aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda
Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.
Kui räägitakse Euroopa constitution-ist, millest siis räägitakse?
Riigiõiguslased kasutavad sõna "constitution" eri tähenduses - sõltuvalt sellest, milline tähendus nende maade riigiõiguses on vastavale sõnale antud. Jüri Adams juhatab teed konstitutsiooniõiguslaste sõnavarasse.
Semantika ja välispoliitika
Usalduse puudumise tõttu näevad Euroopa ja USA vastastikku varjatud motiive ja peidetud "päevakordi" - seetõttu ei mõisteta ka teineteise retoorikat.
Draama trööbatud tänavaauto ümber
Lissaboni lepingu toetajad väidavad, et ilma lepinguta ähvardab ELi halvatus ning ta ei suuda kerkida maailmas talle õigusega kuuluvale kohale. See kõlab täiesti usutavalt. Ainus häda on, et see pole peaaegu üheski mõttes õige.
Saksamaa julgeolekupoliitika areneb tasapisi
Saksamaa julgeolekupoliitika ja minapilt on küpsemas, ehkki ta pole hakanud taotlema sellist suurriigi staatust, nagu pelgasid nii väga neorealistid.
Kommunismi kuriteod ja meie
Kommunism kui kuritegelik ideoloogia tuleb hukka mõista. Esimeseks sammuks sellel teel on kommunismi kuritegude uurimine ning teadvustamine.
Gallia kuke kannuste uuendamine
Euroopa Liidu praeguse eesistujana on Prantsusmaa oma Valge Raamatu hästi ajastanud, andes selge signaali sellest, et Euroopa oma relvajõud ja Euroopa Liidu üksuste osalemine sõjalistes kriisides on see tulevikunägemus, mida Prantsusmaa kannab.
EL ja Venemaa: erinevad vaated, sügav sõltuvus
Majanduslik tegelikkus ja maailma sündmuste areng tõukavad Venemaa ja Euroopa Liidu taas vältimatult teineteise suunas. Uue lähenemise vundament kujuneb juba palju tõsisemaks kui eelmise kümnendi helged, aga üsna alusetud lootused.
Euroopa vastuoluline ühtsus
Küsimuste puhul, kus lääneriikide positsioonid on diametraalselt erinevad ja kus mittemidagiütlevad kompromiss-sõnastused ei ole võimalikud, on status quo’d muutvad otsused peaaegu saavutamatud.
Ajaloo lõpu lõpp ehk miks 21. sajand sarnaneb 19. sajandiga
Ülemaailmsest võistlusest demokraatlike ja autokraatlike valitsuste vahel saab 21. sajandi maailma domineeriv tunnusjoon.
End vabaks laulvad ikestatud rahvad
Mõneti kummaliselt on praeguste ikestatud rahvaste parim liitlane vene šovinism. Lühema aja kestel võib see muuta asju hullemaks, kuid see annab ometi millegi, millele vastu seista.
Kosovo realismi, nominalismi ja putinismi vahel
Kes otsustab, milline konflikti lahendus omab universaalset iseloomu ja milline mitte? Kes otsustab, et just seda lahendust tuleks alati ja kõikjal rakendada?
Kuubid ja katedraalid
George Weigeli ajendas raamatut kirjutama 2004. aastal aset leidnud debatt teemal, kas Euroopa põhiseaduse leppe preambula peaks lugema kristluse Euroopa tsivilisatsiooni ja tõekspidamiste allikate hulka või mitte. Teda kummastas, et ilmselge vastusega küsimuse ümber puhkesid säärased kired. Mäletatavasti loobuti mitmetel ettekäänetel kristluse nimetamisest selles seoses: toona arutatud dokument piirdub loetelus üksnes klassikalise Euroopa ja valgustusajastu pärandile osutamisega.
Tõlkimatud karikatuurid
Taani on islamimaailmast kaugel ja ise ohutu, kuid esindab NATOt, Iraagi sõja koalitsiooni ning Euroopa Liitu ehk kõike islamimaailmale vastanduvat. See tegi temast ideaalse rünnakuobjekti kõikidele sise- või maineprobleemides vaevlevatele islamimaadele.
Valge Maja välispoliitilised valikud
USA jätkuv aktiivsus maailma julgeolekuprobleemide lahendamisel vastab Eesti huvidele.