Kolmveerand sajandit ÜROd – mille nimel?
ÜRO tegevuse tulemused võivad selguda tihti alles 10–15 aasta pärast.
Kriiside lahendamine ÜROs – kas pelgalt rahuvalve?
Tegelikkuses oleksid inimkannatused ja inimohvrite arv palju väiksemad, kui leitaks jõudu kriisidesse sekkuda palju varem ja seda üldsegi mitte sõjaliste vahenditega.
Tavarelvastuse piiramine Euroopas – taastuv suurus või kustuv täht?
Mõned aastad tagasi kirjutasin Diplomaatias artikli relvastuskontrollist ja desarmeerimisest. Muuhulgas käsitlesin seal ka Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingut ja selle ümber toimuvat.
Stabiliseerimisoperatsioon – kaitseväe uus väljakutse
21. sajandi algus pole tähendanud maailmale rahu. Pigem on see kaasa toonud varem prognoositud uute julgeolekuohtude ja -riskide teravdatud esiletuleku. Kui eelmisel kümnendil tuli eelkõige tegelda konfliktidega, mida põhjustasid etnilisel ja religioossel pinnal tekkinud erimeelsused ning mida omakorda vürtsitas ajaloolisest mälust väljakaevatud viha ja ülekohus, siis viimase kolme-nelja aasta ebastabiilsuse valitsevaks tunnuseks on terrorism ja massihävitusrelvade levik ning probleemid nende levikut toetavate riikidega.
Outreach elik abikäepoliitika – kas moraalne kohustus või midagi enamat
Paljud reformiriigid võtavad Eesti nõu tõsisemaltki kui vanade lääneriikide õpetussõnu.
Väikeriik ÜROs – kas tulutu jahmerdamine või kaasumisvõimalus?
Rahvusvahelistes organisatsioonides on väikese hääl tihtilugu paremini kosta ja tulemuslikum kui üksinda kahepoolsete suhete võrgustikus manööverdamisel.
Välispoliitika veskikivi või võimalus?
Ühinenud rahvaste roll maailmas muutub koos maailma muutumisega mitmetahulisemaks.
Kas julgeolekualasel tõlkekirjandusel on tulevikku?
"Milleks tõlkida eesti keelde raamatuid, millel on väga väike lugejaskond, kes loeb need niikuinii inglise keeles läbi?" küsivad skeptikud. Siiski, mõte on...
Relvastuskontroll ja usaldusmeetmed – üks julgeoleku tõstmise vahendeid
Eesti panus on relvastuskontrolli alal siiani olnud pigem mõistva kaasaskõndija kui aktiivse eestkõneleja oma, oluline oleks aga seda enda julgeoleku suurendamiseks ära kasutada.
Raamat: Estonian Foreign Policy Yearbook.
Eesti Välispoliitika Instituut (EVI) tuli 2003. aastal välja meeldiva üllatusega. Ilmus "Eesti välispoliitika aastaraamat". Aastaring on täis ning ilmumas on uus üllitis, mis kannab aastaarvu 2004.
Raamat: Eliot A. Cohen. Supreme Command – Soldiers, Statesmen and Leadership in Wartime.
Tegemist on raamatuga, mis ilmus 2002. aastal ning mis on paljude riikide sõjakoolide, aga ka politoloogide kohustusliku kirjanduse nimekirjas. 2003. aasta väljaandele on autor lisanud uue USA kaitseministri Rumsfeldi Afganistani operatsiooniga seotud tegevust analüüsiva järelsõna.