Aatomistepp: kuidas Kasahstan loobus pommist
Togzhan Kassenova (Stanford University Press, 2022)
„Aatomistepp“ jutustab seni rääkimata tõestisündinud loo, kuidas Kasahstan ütles ära ühele võimsaimale relvale inimkonna ajaloos. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist avastas marginaliseerunud Kesk-Aasia riik ühtäkki, et tema territooriumil asub maailma suuruselt neljas tuumaarsenal.
Seotud artiklid
Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis
Tiibeti geograafiline ja ajalooline positsioon ning tiibetlaste seas lähiminevikus toimunud käärimised on mitmel korral mõjutanud suurriikide, India ja Hiina omavaheliste suhete kulgu.
Taiwan ja Hiina: diplomaatia on ainus lahendus
Taiwani ja Hiina vaidlused tuleb lahendada kahepoolsete läbirääkimiste, mitte võidurelvastumise teel. Märt Läänemets intervjueerib Taiwani Chung-Hsingi ülikooli rahvusvahelise poliitika instituudi professorit Cho Hui-Wani.
Üksmeelsed täiskasvanud
Ühendriikidel ja Jaapanil on kõigiti alust oma liitu tugevdada.
Jäätis aatomipommi epitsentris
Ma jõuan kohale 61 aastat, kolm kuud ja 50 minutit pärast pommi lõhkemist. Kõigepealt sõidan bussiga õigest kohast mööda. Siis trammiga tagasi. Nagasaki trammid tunduvad kuidagi lõbusalt vanamoodsad, lahtised ja kolisevad. Neis oleks nagu alles midagi tollest vanast Nagasakist, mis oli Jaapani kõige avatum ja eurooplasterohkem linn.
Morist Abeni: Jaapani peaministrite okkaline teekond
Kord olevat Jaapani kunagine peaminister Yoshiro Mori saanud kokku Bill Clintoniga ning teinud viimast tervitades väikese keeleapsu: “How are you?” asemel “Who are you?”. Clinton, arvates, et tema Jaapani kolleeg naljatleb, otsustas samal toonil vastata ning sõnas: “I’m Hillary’s husband, and you?” – “Me too,” vastanud Mori.
Peaminister silmitsi tuumarelvaga
Sõjajärgsetel aastakümnetel on Jaapani kaitsepoliitika olnud üks tulisemaid ja valulikumaid teemasid, mis on lahutanud parteid vasak- ja parempoolseteks, tekitanud massilisi rahvarahutusi 1960. aastatel ja millest on saanud diplomaatiline kaart Aasia riikides.
Sõdur, talitse oma keelt!
Relvajõudude liikmed peaksid vajaduse korral kommenteerima otsustamisprotsessi strukturaalseid vigu, mitte konkreetseid otsuseid, ründama põhjust, mitte tagajärge.
Jaapanliku elukorralduse kultuurilised ja ajaloolised juured
Tõusva päikese maa tänane võimsus on paradoks, mis viitab “õigete” moderniseerimismudelite puudumisele.
Tsiviil-militaarsuhted Eestis
Riigikaitse demokraatlik juhtimine on palju keerulisem protsess kui arvatakse. NATOsse või Euroopa Liitu kuulumine siin automaatselt edu ei taga.
Iraani pommitatakse. Afganistan kaotatakse. Venemaa on peamine
Mõjuka ajaloolase, rahvusvaheliste suhete ja sõjalise strateegia eksperdi Edward N. Luttwaki sõnutsi on Lääne üheks peamiseks strateegiliseks probleemiks autoritaarne Venemaa, mitte aga juba ette kaotatud Afganistani konflikt või järgmisel aastal pommirünnakute alla sattuv Iraan.
Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses
Et Eesti kaitsevägi tohiks turvata siia saabuvat kõrget külalist, selleks peaks riigikogu kuulutama välja erakorralise olukorra. Taimar Peterkop küsib, kas pole käes aeg kaitseväe kasutamise regulatsioone muuta.
Eesti esimene
Kuidas NATO kohandab end uutele vajadustele ning mida toob kaasa Riia tippkohtumine?
Saared maailma lõpus
Jaapani kirdetipp tundub seal seisjale kui maailma lõpp. Paremat kätt on Vaikne ookean, vasakul Jaapani meri, selja taga kitsas neem, mis viib tagasi Hokkaidole. Otse ees aga paistab paar tühja tuulist heinast maalappi. Need on Habomai saared, vaidlusaluste Põhjaterritooriumide väikseimad tükid – nii kutsutakse neid Jaapanis – ehk Lõuna-Kuriilidest, nagu öeldakse Venemaal.
Be careful, it’s dangerous out there!
Paradoksaalsel kombel on julgeoleku tagamine praegusel rahuajal vaata et raskem kui külma sõja ajal.
Lõuna-Kuriilid, pärlid minu mälestustes
Matkasin Kunaširil, Šikotanil ning Iturupi saarel sõpradega 1990. aastal. Sisimas oli mul kogu aeg teadmine, et ükskord hindan ma selle veel ümber oma esimeseks reisiks Jaapanisse. See Vene Jaapan nägi oma viletsuses välja nagu mis tahes muugi maavarade poolest rikas, aga lagastatud kolgas Venemaal. Kui vana transpordilennuk ei olnud napsitanud piloodi käes kaks korda järjest maandumisrajale pihta saanud, otsustas lendur, et kui see trikk tal ka kolmandat korda ei õnnestu, pöörame tagasi Sahhalinile.
Jaapani-Vene piirivaidlus ja riikide juriidiline välispoliitika
Riikide arusaamist rahvusvahelisest õigusest kujundavad suurel määral nii nende huvid kui ka ajalugu.