Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Ülevaade nii Venemaa sõjalisest tegevusest ja teistest julgeolekumeetmetest Balti piirkonnas kui ka NATO vastutegevusest. Kui Venemaa tegevusest ilmub sageli väga asjalikke ülevaateid, siis NATO arenguid sellise kvaliteediga tihti ei avaldata.
Seotud artiklid
Valuline tee kaitsediplomaatiani
Ühtne abiandmise kontseptsioon suurendaks välis- ja julgeolekupoliitika vahelist sidusust.
Õiguse jõud või jõuetu õigus ehk rahulepingutest ja ’õiglasest rahust’ rahvusvahelises õiguses
Õiguskindlusele ja rahvusvahelise õiguse reeglitele nõjatuv maailmakord on löödud kõikuma. Leidub neidki, kes leiavad, et paradigma, milles kehtisid kokkulepitud reeglid ning kus riigid olid vähemasti rahvusvahelise õiguse mõttes võrdsed toimijad rahvusvahelisel areenil, on leidnud oma lõpu.
Udmurdi revolutsioon: omaalgatuslikud valimised
18.–20. septembrini toimusid Venemaal riigiduuma valimised. Paljud vaatlejad panevad sõna „valimised“ jutumärkidesse, kuivõrd tõeliselt vabaks hääletamiseks seda ettevõtmist nimetada ei saa. Kõik sõjavastased kandidaadid diskvalifitseeriti ja võltsingud valitseva partei Ühtse Venemaa kasuks saavutasid haripunkti.
Eesti tasakaaluotsingud: kõva julgeolek ja õilsad põhimõtted
Eesti välispoliitikat on kujundanud geopoliitiline haavatavus, sest teispool väikeriigi piiri asub revanši ihkav endine impeerium. Okupatsiooni kogemuse tõttu hindab Eesti rahvusvahelist õigust, eriti just suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Samas tunnistatakse, et julgeoleku tagamiseks ei piisa ainuüksi rahvusvahelisest õigusest. Seepärast on Eesti välispoliitika alustaladeks olnud 1990. aastatest saadik transatlantiline koostöö ja lõimumine Euroopaga.
Trumpi elavnemine Ukraina suunal võib tingitud olla Kongressi vahevalimistest
Pärast jaanuaris võetud pausi said Trumpi eriesindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff sel nädalavahetusel järjest kokku nii Venemaa kui ka Ukraina presidendiga. Kümme päeva varem oli Moskvasse ootamatu külaskäigu teinud CIA direktor John Ratcliffe. Paljugi osutab sellele, et USA administratsiooni järjekordsed diplomaatilised pingutused Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks võivad olla vahetult seotud valimiste lähenemisega Ameerikas.
Millised on Leedu võimalused reageerida normidel põhineva rahvusvahelise korra murenemisele?
Väikse rinderiigina sõltub Leedu institutsioonidest, kus tal pole otsustavat häält, liitlasriikide muutlikest prioriteetidest ning rahvusvahelistest normidest, mida kehtestatakse ebaühtlaselt. Washington demonstreeris oma heitlikku meelt 2025. aasta alguses Trumpi-Zelenskõi vastasseisuga, millega kaasnes Ukrainale antava sõjalise abi ajutine peatamine. Leedu pole küll sõltuvusest pääsenud, ent seda tunnistades muudab ta oma välissidemeid mitmekesisemaks, institutsionaalsemaks ja kestvamaks.
Riigiduuma valimiste eelvaade: tulemused määratakse Kremlis
Ukraina vastu peetava sõja mõjud on 2026. aastal esimest korda jõudnud enamiku venemaalasteni. Olgu selleks kütusepuudus bensiinijaamades, mis on tingitud Ukraina droonirünnakutest ja Venemaa riigirahandusele väga kalliks maksma läinud, või Ukraina droonirünnakute põhjustatud suured kahjud Venemaa Amazoniks nimetatud Wildberriese ladudes, kus on hävinenud sadade miljonite dollarite väärtuses kaupu, või üha järelejätmatumalt levivad kuuldused peatsest mobilisatsioonist, mida võimud on küll korduvalt püüdnud ümber lükata. Ühtlasi süvenevad riigis majandusraskused, mis on juba venemaalaste elatustaset langetanud ning mille tulemusena on värske arenguna senise tööjõupuuduse asemel hakanud suurenema hoopis töötus.
Taani: superatlantistist Euroopa pistrikuks
Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aastal ja Donald Trumpi teistkordset presidendiks valimist 2024. aastal asendus Taani julgeolekukäsitluses usk Atlandi-üleste suhete igikestvusse Euroopa pistrikuks olemisega. Taani on küll jäänud liberaalse maailmakorra veendunud pooldajaks ja USA lähedaseks liitlaseks, aga riigile julgeoleku tagamisel ei unustata tugevat territoriaalkaitset ja tihedat koostööd partnerriikidega Euroopas.
Reformida, et alal hoida: Soome ja reeglitel põhinev rahvusvaheline kord
Sama moodi nagu teised väikesed lääne demokraatiad, on ka Soome saanud tohutult kasu Teise maailmasõja järel loodud reeglitepõhisest rahvusvahelisest korrast: nii ÜRO süsteemi ümbritsevast universaalsest raamistikust, mis kaitses suveräänset võrdsust, mittekallaletungimist ja territoriaalset terviklikkust, kui ka USA juhitud „paksemast“ liberaalsest korrast, mille institutsioonid on üles ehitatud vabakaubanduse, rahvusvahelise kriminaalvastutuse, inimõiguste ja liitlaste solidaarsuse põhimõtetele.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Põhja- ja Baltimaad muutuva maailmakorra tuultes, AfD, Ukraina
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 35. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Euroopa Liidu loogika: lühike ülevaade Vene teaduspublikatsioonidest
Arvamused Euroopa Liidust Venemaal on vastakad. Lühike ülevaade Venemaa politoloogia teadusajakirjatest ja teadlaste intervjuud näitavad põlvkondlikku lõhet. Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat nähakse mitte ainult kui vastasseisu Venemaaga, vaid ka kui vahendit Euroopa integratsiooniks. Tulemusena Euroopa Liidu kui normatiivse jõu roll väheneb, samas kui selle roll pragmaatilise partnerina saab noore teadlaste põlvkonna seas uue tähtsuse.
Venemaa imperiaalne maailmapilt ja rahvusvaheline õigus
Mitte kõik ei mõista ega taha tunnistada, et Venemaa probleemide algpõhjus pole ei Putini isiksus ega tema loodud valitsemissüsteem. Putin kasutab troopi, mida Venemaa impeeriumimeelsed rahvusvahelise õiguse juristid arutasid juba 1990. aastail ning mis omakorda põhineb pikal traditsioonil, kuidas Moskva näeb teisi riike, rahvaid ja iseenda sõlmitud kokkuleppeid.
Põhja- ja Baltimaad peavad Euroopa kaitses eeskuju näitama
Kui näiteks Soome tööstusvõimekus ühendada Eesti digitaalse innovatsiooniga, võidaks sellest kogu Euroopa kaitse.
Raugeva haardega Venemaa võib naaberriike valusamalt kohelda
Venemaa agressioon Ukraina vastu ei kuuluta üksnes lõppu külma sõja järel sõlmitud Euroopa kollektiivsele julgeolekukorraldusele, vaid see kiirendab Moskva allakäiku regionaalse jõuna. Seda sõda ei pea Venemaa mitte jõu, vaid nõrkuse positsioonilt.
Kas Hiina-Vene partnerlus on haripunkti jõudnud?
Alates Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukrainale on Hiina-Vene suhted märkimisväärselt laienenud. Suur osa Venemaa kaubandusest toimub nüüd Euroopa asemel Hiinaga, nii et arveldatakse pigem rublades ja jüäänides kui dollareis. Vene kaitsetööstus ei suudaks lääne sanktsioonide tagajärgi taluda ilma aparaatide ja komponentideta, mida tarnib Hiina.
Lõks sulgub: kuidas Venemaa surub alla vastupanu okupeeritud Ukrainas ja kuidas me ikkagi aidata saame
Vastupanu Vene okupatsioonile Ukrainas on reaalne, dokumenteeritud ja see jätkub, ent seda tuleb käimas hoida ränga jälgimise tingimustes ning vahistamise, piinamise ja surma ohus. Osa lääneriikide toetusest, mis on mõeldud vastupanu toetama, on olukorda hoopis halvemaks muutnud. Milline näeb välja aus ja tõhus toetus: vastupanu mitte sellisena, nagu me sooviksime, et see oleks, vaid millisena see tegelikult võib ellu jääda? Ja mida me saame teha, nii et aitame, mitte ei kahjusta?