Venemaa strateegilised huvid ja tegevused Balti piirkonnas
Heinrich Brauß, Dr. András Rácz. Russia’s Strategic Interests and Actions in the Baltic Region. Berlin, German Council on Foreign Relations, 2021
Ülevaade nii Venemaa sõjalisest tegevusest ja teistest julgeolekumeetmetest Balti piirkonnas kui ka NATO vastutegevusest. Kui Venemaa tegevusest ilmub sageli väga asjalikke ülevaateid, siis NATO arenguid sellise kvaliteediga tihti ei avaldata.
Seotud artiklid
Muutuste tuul: kuidas Leedu pööras selja patsifismile ja hakkas taas sõjaväge armastama
Venemaa oht pole kuhugi kadunud.
Venemaa ja keskmaa-tuumarelvastuse leping
Põhja-Atlandi allianss ei tohi lasta end Moskval erimeelsustest lõhestada.
Musta mere heitlused
NATO juhid peaksid kaasa aitama Rumeenia ja Bulgaaria sõjalise jõu kasvamisele.
Wales – Venemaa 1 : 0
Balti riigid ja Poola ei ole oma geograafilise asendi tõttu kergesti kaitstavad, kuid ka mitte enam nii lihtsalt rünnatavad.
Läti riigikaitse aktuaalsed probleemid Ukraina konflikti valguses
Kogu Läti vabariigi julgeoleku- ja kaitsesüsteem tuleb põhimõttelisel ümber hinnata.
Müristamisest ja risti ettelöömisest: Leedu riigikaitse Ukraina kriisi ajal
Riigikaitse ja selle rahastamise praegune olukord on poliitiline läbikukkumine.
Et kriis ei läheks raisku
NATO peab otsustavalt suurendama kohalolekut piiririikides, keda Venemaa agressiivne käitumine enim ohustab.
Piiride naasmine
Uue lahkjoone tekkimise vältimine Euroopa kirdeperifeerias kindlustaks, et demokraatiale ülemineku protsess võib taas alustada jõu kogumist Ida-Euroopas – ning kunagi ehk ka Venemaal endal.
Baltimaade tulevase julgeolekukeskkonna ennustamisest
Kuidas muutuv maailm kujundab Läänemere piirkonna homset nägu.
08.08.2008 ja Lääne uus julgeolekuparadigma
Vene sõda Gruusias peaks kinnitama ka suurimaile skeptikuile ning optimistlikematele lillelastele, et Läänel ja Venemaal on tänaseks sisuliselt konfliktsed püüdlused ja strateegiad nende saavutamiseks.
Mõtteid Läti ja Eesti riigikaitsest
Kas Eesti võiks riigikaitse ümberkorraldamisel juhinduda Läti eeskujust?
„Teiega, härra president, viivad kõik teed Putinini“
President Trump on näidanud, et peab oma poliitikat ilmeksimatuks. Kui miski ei suju, siis on süüdi keegi teine. Pikka aega oli süüdi president Obama; veel ka täna võib Trumpi lähikonnast kuulda argumente, miks president Bideni varasem poliitika on praeguste hädade põhjus. Olles ise juba kaks aastat võimul olnud, on aga järjest keerulisem neid seoseid valijatele põhjendada. Eelmine nädal võeti uuesti välja Zelenskõi kaart ja seekord palju kategoorilisemalt kui kunagi varem.
NATO euroopastumine Arktika näitel
Kuna Trumpi administratsioonil on Gröönimaale pretensioone, on Arktikast saanud veel üks Atlandi-ülese kokkukuuluvuse proovilepaneku koht. NATO euroopastumisega saavutataks siin kaht eesmärki: tugevdataks ülejäänud eurooplaste ühtekuuluvustunnet Taaniga ning suurendataks eurooplaste (ja kanadalaste) panust põhjaalade julgeolekusse, millega kaudselt aidataks USA põhiterritooriumi kaitsta Vene ja Hiina ohtude eest.
Euroopa juhtroll uues NATOs
NATO peaks jääma kesksele kohale mitmekihilises Euroopa julgeolekuarhitektuuris, kus Euroopa juhid teevad samuti koostööd mitmes ad hoc formaadis, et tegeleda USA sõjalise panuse vähenemisega. Sellise kaasatuse kaudu peaksid riigid üles ehitama strateegilise dialoogi ja sisuka koostöö kollektiivse heidutuse ja kaitse valdkonnas, et muuta allianss euroopalikumaks, uuendades samal ajal tõhusat transatlantilist partnerlust selle sees.
Minilateralism Euroopa merede uues julgeolekuarhitektuuris
Ajal, mil julgeolek Hormuzi väinas prevaleerib rahvusvaheliste tippkohtumiste päevakavas, jätkuvad merejulgeoleku arutelud ka Atlandi, Arktika ja Läänemere ümber. Venemaa hübriidohud, Hiina kasvav huvi Arktika vastu ning USA kohaloleku võimalik vähenemine on pannud proovile Euroopa riikide merekaitse võimekuse. Ankaras toimunud NATO tippkohtumise äärealadel lepiti kokku üheteistkümne Euroopa riigi ning Kanada vahelise heidutus- ja kaitsekoostöö tõhustamises Euroopale strateegilistel merealadel. Kokkulepe toetab Põhja-Atlandi, Arktika ning Läänemere käsitlemist ühise julgeolekuruumina, võttes kohustuse tugevdada Euroopa riikide vastupanuvõimet sõjalistele ja hübriidohtudele.
NATO pärast Ankarat
Tippkohtumisel Ankaras näitas kaitseallianss end üleminekujärgus viibivana. Euroopas paiknevad liikmesriigid ja Kanada suurendavad kulutusi, et taastada oma sõjalist võimsust ja täita USA rolli kahanemisest tekkivaid lünki. Euroopastumiseks tuleb NATO-l asuda nüüd poliitiliste, sõjaliste ja institutsionaalsete ümberkorralduste juurde.